Narva linnavolikogust saadeti neljapäeval valitsusele kolm taotlust. Kaks puudutavad hariduslike erivajadustega lapsi koolides ja lasteaedades, kellele küsitakse eestikeelsele õppele üleminekul leevendust ja võimalust järgmise õppeaasta jooksul osaliselt vene keeles õppida. Seadus seda ei välista. Kolmanda taotlusega küsitakse venekeelseks õppeks luba põhikooli klassides, mis tuleval aastal eesti keelele üle ei lähe. Ka selle protseduuri on seadusandja ette näinud. 

Eestikeelsele õppele ülemineku ajapikendust küsida ei ole veel plaanis. Volikogu fraktsiooni Narva esimehe, keskerakondlase Aleksei Jevgrafovi sõnul polnud ka sellist kavatsust,  kuid teema juurde tullakse tagasi märtsi algul, kui linnavalitsuses valmib järjekordne ülevaade õpetajate vajadusest.

"Ja kui selgub, et probleem on tõsine ja me võime kokku puutuda sellega, et klassides on õpetajaid puudu, siis me võime pakkuda alternatiivina lubada veel aasta õpetajatele sooritada eksameid. Aga me ei seisa vastu ega takista valitsusele ja ministeeriumile. Mõtleme sellele, et see üleminek peab olema reaalsus, aga mitte nii, et meie lapsed kannatavad sellest," rääkis Jevgrafov.

Õpetajate nappus kummitab eelkõige lasteaedu, mis kõik korraga sügisel eestikeelsele õppele üle lähevad. Samas, nagu kinnitab Narva volikogu fraktsiooni Respekt liige Katri Raik, on sobiva kvalifikatsiooniga õpetajad Narvas täitsa olemas.

"Meil on Narvas 113 õpetajat, kes ei tööta koolis, kellel on õpetaja ettevalmistus. Aga selleks tuleb kahjuks tänased kolleegid koondada ja võtta tööle uusi õpetajaid. Õpetajaid tuleb ka juurde otsida. Oleme ausad, tänane palk on piisavalt atraktiivne, et inimesi tagasi kutsuda lasteaeda või kooli. Aga saage aru, praegu on need kohad hõivatud, nendel inimestel pole kuhugi tagasi minna," selgitas Raik.

Katri Raigi arvates võiks üleminek Narvas toimuda hulga kiiremini, kui seadus seda ette näeb.

"Küsimus on selles, kas vähemalt ühes koolis ei tuleks hoopis kiiremas tempos eestikeelsele õppele üle minna, et haridus vastaks lastevanemate ootustele. Me ei saa ainult mõelda oma venekeelsetest õpetajatest, me peame mõtlema ka lastevanemate ja laste huvidele ja eelistustele. Kõigil on Eestis õigus saada eestikeelset haridust."

Mullu septembri seisuga ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele kolmandik Narva lasteaedade õpetajatest. Koolides on ülemineku alguseks õpetajad olemas.