Mitmed koolid on pöördunud keeleameti poole ja küsinud, millised keelenõuded kohalduvad eestikeelsele õppele üleminekul koolikokkadele. 

"Meie oleme teinud ettepaneku, et A2 tasemel võiks kokk, kes õpilastega suhtleb – ta keedab pudru valmis, aga ka jagab ja küsib, kas maitses ja kas tahad juurde. Või kui laps tahab midagi küsida, siis kokk võiks osata neid asju selgitada. Ja ilmselt A2 tasemest piisaks," lausus keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Koristustöötajatele tuleks ettepaneku järgi kehtestada keelenõuded juhul, kui nad õpilaste ja õpetajatega koolis reaalselt suhtlevad. Kui toitlustus- või koristusteenuse tellib kool mõnelt ettevõttelt, nihkub vastutus teenusepakkujale.

"Firma ülesanne on värvata sellised töötajad, kes valdaksid keelt, kui nendele juba on selline nõue seatud. Meil on leping olemas, kirjutame lepingule alla ja siis peaks see punkt seal olema, et vastastikku kõik peavad jälgima seda seadust ja lepingut," lausus Lasnamäe gümnaasiumi direktor Oksana Joganson.

Haridusministeerium ütleb, et mõistab kooli abitöötajate keelenõude vajalikkust, kuid pole veel oma otsuseid langetanud.

"Eestikeelsele õppele ülemineku reform, mille toetamiseks ja jõustamiseks me kõiki neid muudatusi teeme, lähtub väga palju sellest, et laps, kes väga palju oma igapäevasest ajast veedab haridusasutuses, peaks viibima eestikeelses keskkonnas. Kas nüüd konkreetselt kokkade puhul on vaja tõsta keeleoskuse taset, seda on täna raske ja vara öelda," lausus haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.

Lisaks tegi keeleamet ettepaneku keelenõuete määrusesse lisada treeneri ametinimetus, mille miinimumnõue võiks olla vähemalt B1. Määruse täiendus annaks kindluse, et kõikidele treeneritele kohalduks eesti keele oskuse nõue, seda ka huvikoolides.

"Õpetajate keelenõuded kohalduvad ka huvikoolide õpetajatele, aga treeneritel keelenõudeid ei ole. Ja ilmselgelt, kui tuleb uus nõue, siis on mõistlik ka mingisugune üleminekuaeg, näiteks kaks aastat," ütles Tomusk.