Järgmisel aastal ühineb Eesti Mandri-Euroopa elektrivõrguga ja siis läheb tarvis elektriseadmeid, mis hoiavad võrgusagedust, kuid tööd saavad need masinad ainult äärmisel vajadusel

"Eks see sõltub sellest, kui palju on selliseid hetki, kui on vaja tasakaalustada. Ma arvan, et pigem vähem. Et mida vähem (masin tööd) saab, seda paremini elektrivõrk tegelikult töötab. Aga see ongi tugiteenusena mõeldud," lausus Utilitase juhatuse esimees Priit Koit.

Kõige esimesest sekundist aitavad sagedust hoida sünkroonkompensaatorid. Sellele järgnevad kiired automaatsed reservid ja lõpuks käsitsi käivitavad reservid. Elering eelkvalifitseeris esimesena Utilitase seade  just manuaalse sagedusreservi pakkujaks.

"Reserve kasutatakse tarbimise ja tootmise tasakaalus hoidmiseks sõltumata sellest, kas selle potentsiaalse ebatasakaalu võib tekitada mingisugune õnnetus, ootamatu sündmus või lihtsalt see, et ootamatult tarbimine suurenes või vähenes," ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Narva elektrijaamad pakuvad alates 2018. aastast sageduse hoidmist ja peatselt sobivad ka elektrijaamad Mandri-Euroopa võrgule. 

"Aasta teises ja kolmandas kvartalis me viime koos Eleringiga läbi testimised ja kvalifitseerimised, et me saaksime veel kiiremate reservidega turule tulla ja seda teenust pakkuma hakata siis, kui on juba füüsiliselt see vajadus," lausus Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.

Sageduste hoidmise teenus tuleb aga elektritarbijal kinni maksta.

"Need aktiveerimised on üsna lühiajalised, me räägime ikkagi minutitest. Nii et kokkuvõttes selle teenuse hind kujuneb vastavalt turu pakkumistele," ütles Koit.

Vainola sõnul on selle kulu juba võrgutasus sees ja lõpphinda väga palju ei muuda. Kuid tarbija jaoks aitab see ära hoida kõrged hinnatippe.

"Kui vaadata, kui paju me näiteks  eelmine aasta teenisime sellelt, siis manuaalse reservi teenusega laias laastus me teenisime eelmine aasta viis miljonit eurot muutuvkasumit," lausus Vainola.