Bosnia ja Hertsegoviina kuulub piirkonnas kuue riigi hulka, mis on EL-iga ühinemisprotsessi eri etappides. Venemaa alustas 2022. aastal sõjalist tegevust Ukrainas ja see suurendas EL-i huvi Balkanisse laienemise vastu.

"Oleme mõistnud, et ei piisa ainult ootamisest, kuni Lääne-Balkani riigid meile lähemale liiguvad. Ei piisa, kui öelda, et uks on lahti. Peame võtma vastutuse ja igal võimalikul viisil toetama nende teekonda meie poole," ütles von der Leyen. 

EL-i liidrid peaksid komisjoni soovitust hakkama arutama järgmisel nädalal, kui algab Brüsselis tippkohtumine. Liitumiskõneluste alustamiseks peavad sellega nõus olema kõik 27 EL-i liikmesriiki.

Bosnia liider  Borjana Kristo avaldas lootust, et EL-i liikmesriigid annavad liitumiskõneluste alustamiseks rohelise tule. Kristo lubas, et Bosnia jätkab reformidega. 

Von der Leyeni sõnul on Bosnia teinud viimase aasta jooksul suuri edusamme. "Nad saavutasid aastaga rohkem kui enam kui kümne aastaga," ütles von der Leyen.

Von der Leyeni sõnul on Bosnia tõhustanud võitlust rahapesu vastu ning parandanud rändevoogude kontrollimist. 

Bosnias tegutsevad aga ka Vene-meelseteks peetavad separatistid. Neid juhib kohalike serblaste liider Milorad Dodik, kes on pikalt võidelnud Bosnia keskasutustest lahkulöömise eest. Dodik on varem kutsunud üles Bosnia serblaste enamusega Serblaste vabariigi ühinemisele Serbiaga.

Bosnia ja Hertsegoviina riik koosneb kahest osast – serbia enamusega Serblaste vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon, kus elavad moslemitest bosnialased ning etnilised horvaadid.