2022. aastal vastu võetud ning möödunud aastal jõustunud hoonete energiatõhususe direktiivi lisati kaablikanalisatsiooni ja laadimistaristu väljaarendamise nõue juba 2018. aastal. Direktiiv on osa FIT55 kliimapaketist, mille aruteludesse kaasati 77 huvigruppi.

"Paraku tuleb tunnistada, et toona valitsus menetles seda räpakalt. Ja ka ettevõtlusorganisatsioonidel ei jäänud aega sisuliselt käsikäru mahus dokumente läbi töötada. Ja ka Euroopa Komisjoni enda mõjuanalüüs oli tehtud valedel eeldustel, muu hulgas ka CO2 emissioonikaubanduse ühikute hinna kohta," rääkis Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Reinsalu sõnul oli tema üleskutse toona aeg maha võtta ja tellida uus mõjuanalüüs, mis hindaks Eesti vajadusi täpsemalt. Objektiivne hinnang Euroopa Liidust tulevatele kohustustele puudub siiani.

Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi, Eesti 200 liikme Peeter Tali sõnul pidanuks ettevõtjad varem sõna sekka ütlema.

"Kust need ametnikud sisendi saavad – eks nad peavad ju selle sisendi saama ikkagi ettevõtjatelt ja ärisektorilt. Aga see ka libises kuidagi mööda, vähemalt selles kaasamistabelis mina küll ettevõtjate muret ei märganud. Ma kõiki ka näpuga ei ajanud järge, aga üldiselt ma ei näinud seda seal," rääkis Tali.

Direktiivi heaks kiitmise ajal riigikogu majanduskomisjoni esimees olnud reformierakondlane Kristen Michal ütles, et nõue on selgelt ülepaisutatud.

"Mina küll pakuks, et me vaatame üle, mis on Eesti riigile ja Eesti ettevõtlusele jõukohane ja mis on tarbijate soovid, kui kiiresti neid laadimiskohti juurde on vaja. Seda nii-öelda paketti, mis täna tulemas on, mina ise pean ka tervest mõistusest lähtuvalt natuke liiga ülepaisutatuks meie vajadustest lähtuvalt. Kõikide kaupluste juurde kindlasti sellist mahtu ei ole vaja, see ei ole reaalne," rääkis ta.

Variante nüüd edasi minna on mitu. Kas lükata ambitsioon edasi ja pidada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi, leida mingi siseriiklik lahendus või direktiiv tagasi pöörata.

"Direktiivi tagasipööramine on täitsa võimalik, aga see ei ole ülemäära lihtne. Selleks on vaja Euroopa Liidus kvalifitseeritud häälteenamust. Ja kvalifitseeritud häälteenamus on 15 liikmesriiki ja rohkem kui 65 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast," ütles Tali.

Reinsalu sõnul on praegune olukord korduv näide sellest, kuidas valikuid langetatakse liiga kergekäeliselt ja tendents on jätkuv.

"See on kurioosne näide, et sadade miljonite eurode jagu hakata poodide parkimisplatsidesse neid kaableid vedama. /.../ Valitsus ei tohiks vastu võtta veel suuremaid kliimaeesmärkide ambitsioone. 2040. aastaks 90 protsenti kliimaneutraalsus – kahjuks valitsus loetud nädalad tagasi selle positsiooni kujundas ja me olime üks esimesi Euroopa riike, kes raporteerib, et me kavatseme veel suuremat ambitsiooni oma kukile võtta," rääkis Reinsalu.