X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Euroopa Liit jõudis kokkuleppele hoonete suures renoveerimisplaanis

Elumajad
Elumajad Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Euroopa Liidus jõuti lõpuks kokkuleppele, kuidas ja milliseid hooneid hakatakse renoveerima, et energiatarbimist vähendada. Direktiiv on veel lõplikult kinnitamata, kuid selles on ka näiteks fossiilkütustel katelde keelamine ja kõigile uutele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine.

Üle-eelmisel nädalal jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist Euroopa Liidus ehk hoonete energiatõhususe direktiivis. Suur renoveerimisplaan on mõnevõrra lahjenenud võrreldes sellega, mida pakkus välja mullu Euroopa Komisjon, ning liikmesriikidele jääks suurem õigus otsustada, kuidas eesmärkideni jõuda. 

Samas pole kokkulepe õigustekst veel valmis ning sellega jõutakse ühele poole tõenäoliselt alles järgmise aasta alguses, ütles ERR-ile kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska. "Direktiiv on väga pikk ning parlamendi, nõukogu ja komisjoni tehnilistel tiimidel läheb aega, et täpne õigustekst vormistada", ütles ta.

Seega pole ka kliimaministeeriumil praegu täpset infot, mis kokkuleppes on. "Üldjoontes võib esmapilgul öelda, et eluhoonete puhul on ambitsioon aastaks 2035 sarnane praeguse riikliku energia- ja kliimakavaga, mitteeluhoonete puhul aga paistab ambitsioon natukene suurem olevat," lausus Valk-Siska.

ERR kirjutas mullu kevadel, et kui toonane Euroopa Komisjoni ettepanek sellisel kujul läbi läheks, tuleks ainuüksi Eesti riigil välja käia kaks-kolm miljardit eurot, millele lisanduks hoonete omanike omafinantseering. Kokkuleppega pole vajaminevad summad vähenenud.

"Investeeringuvajadus on endiselt mitmed miljardid ja vajadus renoveerida tuhandeid hooneid," ütles Valk-Siska.

Kokkuleppe järgi peab iga liikmesriik vähendama elamute keskmist (primaar)energiakasutust 16 protsendi võrra aastaks 2030 ja 20–22 protsendi võrra aastaks 2035, võttes arvesse riiklikke olusid. Liikmesriigid otsustavad ise, millistele hoonetele peatähelepanu pöörata ja milliseid meetmeid kasutusele võtta, kuid vähemalt 55 protsenti keskmise energiakasutuse vähenemisest tuleb saavutada halvimate tõhususnäitajatega hoonete renoveerimisega.

Mitteeluhoonete puhul kehtestatakse järkjärgulised energiatõhususe miinimumstandardid, mille järgi tuleb 2030. aastaks renoveerida 16 protsenti halvimate tõhususnäitajatega hoonetest ning 2033. aastaks 33 protsenti.  Erandeid saab teha näiteks ajaloolistele hoonetele või puhkemajadele.

Valk-Siska sõnul hakkavad järgmisel aastal kõik Euroopa Liidu liikmesriigid uuendama riiklikke energia- ja kliimakavasid, kus tuleb ära kirjeldada, mis hooned, mis ambitsiooniga ja mis ajaks tuleb ära renoveerida. "Riiklike energia- ja kliimakavade uuendamise eesmärk on panna paika täpsemad mõõdikud ja katteallikad," ütles ta.

Kui aga liikmesriik soovib erandeid, siis ka need tuleb kirja renoveerimiskavasse ning need ei saa olla ainult oma soovidest lähtuvad, sest ka erandite põhimõtted on direktiivis kirjas.

Kui riik renoveerimist rahastama hakkab, siis peab toetusraha olema suunatud eelkõige vähekaitstud tarbijatele ja halvimate tõhususnäitajatega hoonetele, kus elab suurem osa energiaostuvõimetutest leibkondadest.

Fossiilkütustel töötavad katlad keelatakse

Kokkuleppes on kirjas, et alates 1. jaanuarist 2028 peavad kõik uued avaliku sektori hooned ja alates 1. jaanuarist 2030 kõik muud hooned olema fossiilse heite vabad, samas jääb võimalus teha erandeid.

Lisaks lõpetatakse kokkuleppe järgi Euroopa Liidus järk-järgult fossiilkütustel töötavate katelde kasutamine. Toetused selliste katelde paigaldamiseks lõppevad alates 1. jaanuarist 2025 ning täielikult tuleb nende kasutamine lõpetada aastaks 2040.

Valk-Siska sõnul toetas Eesti riigikogu seisukohaga plaani kõrvaldada hoonetes kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütused, kuid vajadusega säilitada võimalus uudsete keskkonnasäästlike kütteallikate, näiteks biometaani, kasutamiseks. Praeguse teadmise järgi plaanib euroliit aastaks 2040 lõpetada fossiilkütustel toimivate lokaalsete boilerite kasutamise.

"Eestis on fossiilkütustel katelde osakaal võrreldes muu Euroopaga suhteliselt väike. Võib ka eeldada, et valdav enamus majapidamistest vahetab sellise kütteallika järgneva 17 aasta jooksul niikuinii välja," märkis Valk-Siska.

Päikesepaneelid kõikidele katustele

Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned on päikeseenergiavalmidusega, mis tähendab, et nende katusele peab saama paigaldada päikesepaneele.

Kokku lepiti selles, et 2026. aastast peavad kõigil avalikel ja ärihoonetel olema päikesepaneelid, 2029. aastast kehtib sama kõigile uutele eluhoonetele ja kõigile avalikele hoonetele aastaks 2030. Lisaks on tähtaeg ka mitte-eluhoonetele, aasta 2027, mille nihutamist Eesti soovis, kuid ei saavutanud.

Suure hulga päikeseelektri tootmine ja võrku müümine on ideena kindlasti hea, kuid selleks on vaja Eesti elektrivõrku märkimisväärselt arendada. Näiteks ainuüksi kõigile olemasolevatele mitteeluhoonetele päikesepaneelide paigaldamine kasvataks Eestis elektritootmise võimsust kümmekond protsenti.

Valk-Siska sõnul on oluline see, et päikesepaneelide paigaldamine peab olema tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik. "Eelkõige puudutab päikesepaneelide panek uusi ehitatavaid ja oluliselt rekonstrueeritavaid hooneid," lausus ta.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd kokkuleppe ametlikult heaks kiitma.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: