Aeg-ajalt kinnisvaraportaale seirav inimene paneb tähele, et üürile antavate korterite arv on märgatavalt kasvanud.

"Aastaga võrreldes on kasvanud üürikorterite arv umbes kolmandiku võrra, 30 protsenti. Pole nii palju üürikortereid turul kunagi olnudki. Viimase nelja-viie aastaga on tulnud turule professionaalsed üürituru pakkujad, võib-olla see on selline hetk, kus hind otsib õiget tasapinda," lausus KV.ee portaali juht Tarvo Teslon.

"Pakkumisi on juurde tulnud, sest nõudlust ei ole nii palju juurde tulnud. Turgu ei tooni enam ukrainlased. Lisaks on valminud mõned uusarendused, mis osteti väljaüürimiseks. Suurenenud pakkumine ja vähenenud nõudlus ongi jätnud väikese ülepakkumise," lausus 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

Mõju nõudlusele on avaldanud ka üldine kehv majandusseis.

"Töötlevast tööstusest kuni IT-sektorini on toimunud koondamisi, see tähendab, et Eesti-sisene ränne, mis üürikortereid vajab, on vähenenud ja ka tööränne välismaalt Eestisse, mis Tallinna puudutab, on ka IT-sektoris natuke vähenenud. See kindlasti mõjutab kallimaid kortereid," ütles kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.

Pakkumise-nõudluse vahekorra muutus on mõjutanud ka üürihindasid. Kui aasta tagasi said Vahteri sõnul algul pihta kallimate korterite üürihinnad, siis nüüd on see jõudnud odavamate elamispindadeni.

"Üürileandjatel oli selline tunne, et iga kord, kui uue üürilepingu tegid, uus üürnik tuli, siis pidi 25 kuni 50 (eurot) hinnale lisama. Täna seda tunnet pole ja pigem peaks langetama. Kui üüri langetada mõistlikult iga nädal 25 kuni 50 eurot, siis läheb paari nädalaga see asi ära," lausus Vahter.

Osa seniseid üürikortereid on jõudnud juba müüki.

"Seda on näha, et on tulnud müüki sellised korterid, kus on olemas elementaarne mööbel, kus ei ole tegelikult elatud. On näha, et see ongi mõeldud üürikorterina, kuid kuna nüüd on läinud laenutingimused kõrgeks, tootlused madalaks, siis see äriplaan lihtsalt ei vea välja," märkis Vähi.