ERR uuris neljalt teenekalt keskerakondlaselt partei võlu ja valu kohta

Keskerakonna üks suurimaid teeneid Eesti ühiskonnas on olnud kodurahu säilitamine eestlaste ja vene keelt kõnelevate inimeste vahel, ütlesid ERR-ile Keskerakonnaga tihedalt seotud olnud neli inimest. ERR uuris nendelt ka, miks on Keskerakonda saatnud pidev korruptsioonivari, kust algas partei allakäik ning mida tähendab võimu kaotamine Tallinnas.
Võimu kaotamine Tallinnas
Julgeolekutaustaga Ain Seppik, kes on olnud Keskerakonna juhatuse liige, riigikogulane ja ka siseminister, ütles, et käesoleva nädala sündmused Tallinna linnavolikogus viisid Keskerakonna tagasi 1999. aasta sügisesse, kus partei ei olnud võimul Tallinnas ega ka riigis. "See tagasiminek algas juba mõni aasta tagasi," ütles Seppik.
Seppik lahkus Keskerakonnast aastal 2012 ja liitus aasta hiljem Reformierakonnaga, mille liige ta on tänaseni.
Keskerakonna asutajaliige ja endine kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist ei osanud öelda, kas praegune võimukaotus pealinnas on pelgalt pinnavirvendus või on sellel erakonna jaoks tõsisemad tagajärjed.
"Võib-olla see jääb ajutiseks ja need, kes praegu võimu võtsid, kaotavad selle mingi aja pärast. Aga võib-olla on see ka midagi sügavamat," lausus Kollist.

Pikaaegse Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare lähedane kaasvõtleja Heimar Lenk peab võimu kaotamist Tallinnas märgiliseks. "See võib olla ühe ajastu lõpp. Sellel lihavõtte vaiksel nädalal on Jüri Ratas enam-vähem jõudnud lõpule oma suure "ristikäiguga Keskerakonna vastu", mis algas sellega, kui ta 2016. aastal Paide kongressil võitis ära Edgar Savisaare, kes oli tol ajal ühe jalaga ja haige ja ei saanud isegi kongressile tulla," lausus Lenk.
Edgar Savisaare eksabikaasa ja endise Keskerakonna poliitiku Vilja Toomasti sõnul ei ole võimu kaotamine Tallinnas üllatav, vaid oli pigem asjade loomulik käik.
Keskerakonna hiilgeaeg ja langus
Praegu riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Toomast ütles, et Keskerakonna hiilgeaeg võis kesta kuni aastani 2005.
"Kahtlemata see periood, kui Edgar Savisaar oli veel erakonna esimees ja ka Tallinna linnapea. Kui Edgar Savisaar tuli tagasi pärast lindiskandaali ja oli siis erakonna esimees, siis ma arvan, et see oligi Keskerakonna jaoks üks kõige edukam periood. Kuskil 2005. aastani ma pakuksin, olid hiilgeajad," lausus Toomast.
Ain Seppiku sõnul olid edukad ajad alates aastast 2001, kui Keskerakond sai uuesti võimule Tallinnas ja aasta 2002 alguses sai uuesti valitsusse. "Siis läks rahulikus joones kuni kuskil EKREIKE-ni välja," ütles Seppik.

"Mis oli selle erakonna tugevus tollal? Väga hea keskkond, väga tugev omavaheline solidaarsus ja ühe eesmärgi nimel töötamine. See kutsus inimesi ja tõi ka noori sinna erakonda juurde," meenutas Seppik.
Vilja Toomasti sõnul algas langus umbes 2005. aastal. "Mulle tundub, et mingil hetkel hakkas Edgar Savisaar ainult iseennast usaldama ja enda kõrvalt inimesi, kes olid teda alati toetanud, eemale tõukama, ma ei tea, millest see oli tingitud," rääkis Toomast.
Toomasti sõnul hakkas Savisaarel reaalsustaju kaduma. "Ta arvas, et talle on kõik lubatud. Ja sealt algas allakäik. Tulid nurinad erakonnas, kuni selleni, et aastal 2012 astus koos minuga välja kaheksa olulist erakonna liiget, kes olid olnud väga tugevad Edgari toetajad ja kes julgesid talle öelda, et see ei ole õige, mis ta teeb. Aga sellel hetkel ta enam ei kuulanud neid ja siis läksid asjad nii nagu läksid," sõnas ta.
2012. aastal lahkusid Keskerakonnast lisaks toonasele Vilja Savisaarele ka Siiri Oviir, Ain Seppik, Toomas Varek, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra.
Ratase tõus esimeheks
Heimar Lengi sõnul algasid aga Keskerakonna jaoks halvad ajad hoopis siis, kui 2016. aasta kongressil sai Jüri Ratas esimeheks.

"Umbes 2013. aastal tekkis grupp tol ajal noori poliitikuid, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, kes lihtsalt nägid, et nad hakkavad vananema, hakkasid jõudma keskikka ja olid seni olnud riigikogus ja ei saanud olla ministrid. Nad tahtsid saada valitsusse, aga Edgar Savisaar oli ees, kes neid segas, sest Savisaare-aegne Keskerakond ei olnud parketikõlbulik. Ja neil oli tarvis oma õpetajale Edgar Savisaarele keerata selg ja vaat, et lüüa ka nuga talle selga. Nad hakkasid teda kangutama," lausus Lenk.
"2016 saadi võim kätte. Siis mindi valitsusse sotside ja Isamaaga, Jüri sai peaministriks ja kui vaadata statistikat, siis alates 2017 algas Keskerakonna aeglane populaarsuse kadumine ja allakäik, juhtimine jäi väga nõrgaks," rääkis Lenk.
Lenk tõi välja ka selle, et Jüri Ratase meeskond ei olnudki huvitatud Savisaare tiiva kaasamisest. "Oli vaja tuua uut hõngu, sellepärast et oli vaja tingimata minna valitsusse," sõnas Lenk.
"Kõik päädis sellega, et 2023. aasta valimistel kaotati riigikogus 10 kohta, mis on Euroopa mõttes absoluutne krahh, mille peale ükskõik millise partei esimees
oleks päevapealt tagasi astunud," lausus Lenk.
Ain Seppiku hinnangul algas Keskerakonna langus juba enne Edgar Savisaare kukutamist juhi kohalt.
"See algas enne, aga see ei kajastunud veel tulemustes, kuna Edgari fluidum oli nii tugev. Aga põhimõtteliselt tema lahkumisega juhi kohalt algasid muutused nii elektoraadis kui ka poliitilistes sõnumites," sõnas Seppik.
Seppik rääkis, et Savisaarele sai saatuslikuks tema tervis ning teda ümbritsenud meeskond muutus ka nõrgemaks.
Seppiku sõnul saatis Keskerakonda pikkade aastate jooksul kestnud edulugu, mis leidis oma loomuliku lõpu.
Toomast peab suureks veaks, et Jüri Ratas, Kadri Simson ja Edgar Savisaar ei suutnud omavahel kokku leppida, kellest tuleks erakonna uus esimees ja ühtse meeskonnana edasi minna.

"See, et erakonna esimeheks sai Jüri Ratas oli minu arvates ka viga. Ta ei suutnud seda erakonda nii juhtida, edasi viia, nagu seda tegi Edgar Savisaar. Edgari kingad jäid Jürile liiga suureks, ta ei saanud sellega hakkama," rääkis Toomast.
"Ma arvan, et Kadri Simson oleks olnud tugevam, ta on omal ajal väga palju töötanud koos Edgar Savisaarega. Lähemalt kui Jüri Ratas. Ja ma arvan, et ta oleks olnud jõulisem, tal oleks olnud suurem poliitiku pilk. Ta oleks näinud asja poliitiku vaatenurgast ja mitte populisti pilgu läbi. Ja kõik edasine näitas ju Jüri Ratase käitumist - tantsib, laulab, teeb meeme. See kõik nagu ei olnud tõsiseltvõetav, ta ei äratanud usaldust," rääkis Toomast.
Kõlvarti tulek
Viimane suurem märk allakäigust oli Toomasti sõnul Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti vaheline võitlus viimastel erakonna esimehe valimistel.
Toomasti sõnul oleks Kiige valimine esimeheks erakonna allakäigu peatanud.
"Ma oleks arvanud, et Tanel Kiik oleks rohkem suutnud inimesi ühendada. Jah, kuigi ta on noor ja võib-olla tema vene keele oskus ja sellest arusaamine ei oleks olnud nii tugev. Aga ma arvan, et ta on poliitiliselt kogenum. Kuigi tal pole ka juhikogemust. Aga Tanel Kiik on olnud väga kiire õppija. Ja tal ei ole päris
selliseid vana Keskerakonna kombeid," lausus Toomast.

"Kui Mihhail Kõlvart oleks olnud targem poliitik, siis oleks ta aru saanud, et pole tema aeg Keskerakonda juhtida. Kui Keskerakond oleks tahtnud säilitada nii eesti- kui ka venekeelseid valijaid, oleksid Kiik ja Kõlvart pidanud aru saama, et koos on nad tugevamad. Selle tõttu ma ütlen, et see oli mõttetu võitlus nende vahel," rääkis Toomast.
"Ma arvan, et kui oleks Tanel Kiik selle esimehe koha saanud, siis erakonnal ei oleks praegu nii halvasti läinud. Aga Mihhail Kõlvartil oli tõenäoliselt nii suur võimujanu, et ta ei näinud erakonda tervikuna ja seda, mis oleks erakonnale kasulik. Ta vaatas ainult iseennast. Võib-olla on asi ka selles, et tal puudub võimul olemise kogemus. Ja see oligi loomulik jätk, et inimesed lahkusid," ütles Toomast.
5. jaanuaril teatasid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu erakonnast lahkumisest. Neist Kiik, Aab, Hanimägi ja Karuse liitusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Jüri Ratas lahkus Keskerakonnast käesoleva aasta 29. jaanuaril ning teatas liitumisest erakonnaga Isamaa. Varem olid sama teinud juba Tõnis Mölder ja Jaanus Karilaid. Seoses sellega kahanes riigikogu Keskerakonna fraktsioon vaid kuueliikmeliseks.
Andres Kollisti sõnul toimus aga Jüri Ratase, Tanel Kiige ja teiste keskerakondlaste lahkumine erakonnast liiga rutakalt.
"Aus ja väärikas oleks olnud see kaotus nende poolt alla neelata, aru saada, et selle erakonna endisel juhtkonnal poliitiliselt mõned asjad läksid viltu ka. Oligi põhjust lasta teistel ka proovida ja ikkagi üheskoos edasi minna. See, et kõik nii on läinud, on äärmiselt kahetsusväärne," sõnas Kollist.

Ain Seppik ütles samuti, et erakonnast on varemgi inimesed lahkunud, aga nad ei ole hiljem nii agressiivselt oma endise erakonna vastu pööranud, olles veel ise olnud selle erakonna juhid. "Seda ei ole varem nähtud. Ilmselt on siin mingisugused kaalutlused poliittuleviku suhtes," sõnas Seppik.
Kas ei olnud aga põhjendatud see, et pärast 10 koha kaotust riigikogus viimastel riigikogu valimistel, võtab erakonna esimees Jüri Ratas vastutuse ja astub tagasi?
"Keskerakonnas ei ole olnud juhtidel sellist traditsiooni võtta vastutust. Edgar Savisaar ka ei võtnud vastutust kunagi. Isegi kui vähenes kohtade arv, siis visati need, kes nõudsid vastutust, erakonnast välja. Sama traditsiooni on jätkanud ka Jüri Ratas," rääkis Seppik.

Keskerakonna tulevik
Rääkides Keskerakonna tulevikust, ütles Ain Seppik, et oleks väga halb, kui Keskerakonnast saaks puhtalt venekeelseid inimesi esindav erakond.
"Eesmärk on olnud ikkagi kahte rahvusgruppi integreerida ja kodurahu säilitada. Tänapäeval on olud oluliselt muutunud. Ja sõda Ukrainas on mõjutanud ka väga palju Eesti poliitikat," sõnas Seppik.
Seppiku hinnangul võib aga Keskerakond kaotada ka oma vene valijaskonna. "Sest need noored vene inimesed on hoopis teistsugused, kui olid 20 aastat tagasi. Nii et sõnumid, sõnumid, sõnumid. Ja mida siis tahetakse tulevikus saavutada. Kui need saadakse korda, siis ma arvan, et Keskerakond ei kao kuhugi," ütles ta.
Kollist tõdes, et kuigi Keskerakond on praeguseks eestikeelsest valijagrupist praktiliselt ilma jäänud, on ta optimistlik, et nii see ei jää.
Seppik ei välistanud, et Keskerakond enam valimistel head tulemust ja isegi enamust kohalikel valimistel ei saaks, ent selle saavutamiseks peab tegema väga palju tööd ja Keskerakonna juhtidel peab olema väga palju energiat. "Ka laupäeval ja pühapäeval peab töötama. Ma olen näinud, kuidas Edgar Savisaar töötas. Ja teiseks peavad olema väga selged sõnumid oma elektoraadile," lisas ta.
Seppiku sõnul on Kõlvarti juhitud Keskerakonna sõnumid olnud liialt Tallinna kesksed ja üleriigilistele probleemidele pole piisavalt tähelepanu pööratud.
Toomast rääkis Keskerakonna tuleviku kohta, et Kõlvarti asemele võib tulla uus juht, aga võib ka juhtuda ka, et Keskerakond läheb pankrotti ja Mihhail Kõlvart teeb uue erakonna.
"Ärme unusta, et praegu on lahenduseta ka miljoni euro suurune trahv, kui riigikohus selle kinnitab. See on väga suur summa erakonna jaoks, arvestades ka seda, et riigieelarve toetus tänu fraktsiooni väiksusele Toompeal on ju
väga väikeseks kujunenud ja pole näinud ka erilisi annetajaid," sõnas Toomast.
Toomasti hinnangul võib tulla Keskerakonnas pikem mõõnaperiood ja püütakse leida Kõlvartile asendaja, ent siis ei ole selge, kas Kõlvart jääb erakonda.

Toomast rääkis, et ta ei ole aru saanud, millele panustab praegu Kadri Simson.
"Me oleme isegi isegi paari inimesega sellel teemal arutlenud, et mida ta teeks. Kas ta tuleks Eestisse, võtaks käsile Keskerakonna ülesehitamise, ei ole aimugi. Ta on Eesti poliitikast suhteliselt kaugel olnud, ei ole olnud ka Keskerakonnas väga aktiivne, vähemalt kõrvalt vaadates," sõnas Toomast.
Toomast oletas, et Simson ikkagi mingil hetkel lahkub Keskerakonnast.
"Ma arvan küll, et ta lahkub. Ja kas ta püüab mõnes teises erakonnas poliitilist karjääri jätkata? Sellele mul ausalt öeldes vastus vastus puudub," lausus Toomast.
Toomast lisas, et paraku tema jaoks Mihhail Kõlvart esindab neid venekeelseid inimesi, kes ei ole aru saanud, et Ukrainas käib Venemaa agressioon. "Et see on sõda, mida Venemaa alustas ühe teise sõltumatu riigi hävitamiseks ja see toetus Putinile... Minu arvates Kõlvart ei ole sellega hakkama saanud. Ta ei ole suutnud Eestis elavatele venelastele ja vene keelt kõnelevatele inimestele seda selgeks teha, et see ei ole demokraatia, et see on agressorriik, see on diktatuur, see on mõrtsukriik," rääkis Toomast.
Andres Kollist on seevastu arvamusel, et Kõlvart on eestimeelne poliitik.
"Kõlvartile heidetakse ette tema emakeelt ja püütakse rõhuda mingile rahvuskaardile, siis mina arvan, et see on hea näide, kuidas teise emakeelega kasvanud inimene on ikkagi kokkuvõttes Eesti patrioot ja tegutseb õige asja eest. Ühiskond peaks seda väga toetama ja mitte tõrjuma," sõnas Kollist.
Heimar Lenk on Keskerakonna tuleviku suhtes optimistlik. "Vaiksel nädalal Ketsemani aias tuli Juudas ja reetis Jeesuse. Jeesus löödi risti, kuid ta tõusis uuesti üles," ütles Lenk.
"Mul on põhjust arvata, et siin tuleb üks väga tore ideoloogiline taassünd. Sest Eestil on sellist erakonda vaja, mille sisu moodustab solidaarsus, kaasinimese mure mõistmine ja nende aitamine, kellel hetkel veel hästi ei lähe," lisas Lenk.
"Ma näen seda, et tuleb natukese kosuda ja vaadata siis edasi oma programmidega. Muidugi on raske praegu minna valimistele, kuid ma ütleksin, et eurovalimised ei olegi Keskerakonnale nii tähtsad," sõnas Lenk.
Lengi sõnul peaks Mihhail Kõlvart minema eurovalimistele Keskerakonna esinumbrina ja mandaadi saamise korral ka Brüsselisse tööle minema.
"Kõlvart võiks minna väga hästi, olla seal ja juhtida parteid, nii nagu on Euroopas praegu väga moes. Nii mitmelgi parteil on keegi juhtidest europarlamendis. Nii võiks ka Kõlvart, ajab seal Eesti asja, juhib ka parteid," rääkis Lenk.
Korruptsioon
ERR küsis ka, miks on Keskerakonda saatnud pidev korruptsiooni vari ja mitu Keskerakonna poliitikut on kohtus ka korruptsiooni eest süüdi mõistetud.
"Pikalt võimul olles võid kaotada valvsuse ja juhtuda võib igasuguseid asju. Paraku see nii on. Nii suur erakond ja nii pikalt võimul, sinna juhtub igasuguseid inimesi, kes alati ei tunneta seda, mis on õige ja kuidas peaks õigesti käituma. Sinna juhtub ka inimesi, kes ajavad ilmselt mitte erakonna, vaid oma isiklikku asja. Seda tuleb ette," kommenteeris Ain Seppik.
Toomast tõstis esile, et ka Jüri Ratas ei suutnud Keskerakonna juhina läbi murda korruptiivsest mõtteviisist ja käitumisest, mis Toomasti sõnul Keskerakonnas olemas on. "Kuigi sel ajal ta ju lubas, et see lõppeb. Aga tegelikkus näitab seda, et ollakse järjekordse korruptsiooniskandaaliga riigikohtus," ütles Toomast.
Heimar Lenki sõnul on Keskerakonda korruptsiooniga seostada ebaõiglane.
"Ma ütlen teile lühidalt, mispärast Keskerakond on sattunud löögi alla. Sellepärast et Keskerakond ei ole läinud kunagi korruptantidega koostööle," ütles Lenk.
"Sellega Edgar Savisaare esimene valitsus kukutati, et ta ei mänginud kaasa nende uute ärastajate ja varastajatega, nagu me oleme seda parteis arutanud. Ja sellest ta sattus uue eliidiga konflikti. Aga uus eliit oli kõvasti, nagu me teame, küüned oma poole, Edgar mõtles alati Eesti keskmise inimese, Eesti rahva peale. Need ei ole suured sõnad, see oligi nii," rääkis Lenk.
"Ma olen 20 aastat tema kõrval olnud ja võiks öelda ka peaaegu, et ühes toas töötanud ja näinud selle mehe kombeid ja mõtlemist. Tema oli väga aus inimene, kes just tahtis, et Eesti rahval ja riigil läheks hästi, aga ta ei mänginud kaasa uue eliidiga, kelle peamiseks eesmärgiks oli rikastumine ja suures osas omakasu teenimine," lausus Lenk.
Andres Kollist märkis, et Keskerakond kasutas tihti ka võtteid, mis tõid küll hääli, aga mida ei peetud kohaseks ja mille tõttu teised erakonnad Keskerakonnaga koostöö välistasid.

"Need K-kohukesed või puuriidad või kartulid vabaduse väljakul mulle rõõmu küll ei teinud. Sellised liiga populistlikud ettevõtmised häälte saamise mõttes ennast õigustasid, aga ühiskonna teatud poolele olid raskesti seeditavad. Ja see oli ka üks aspekt, miks Keskerakonnaga koostööd teha ei tahetud," kommenteeris Kollist.
"Savisaar oli muidugi suurepärane poliitik, mis puudutas häälte kogumist, aga kui samal ajal selle hind oli see, et keegi temaga koostööd teha ei tahtnud, siis oli see ju pehmelt öeldes pahasti," lisas ta.
Keskerakonna panus Eesti ühiskonda
Mis on aga Heimar Lengi arvates aastate jooksul olnud Keskerakonna suurim panus Eesti ühiskonda?
"Punkt üks. Keskerakonnal on õnnestunud Eesti keskmise inimese elatustaset hoida inimlikul tasemel. Me oleme alati olnud selle vastu, et meil tekiks mingi väga vaeste inimeste seltskond. Et me aitame neid, kellel täna hästi veel ei lähe, et ka nemad saaks tulevikus paremini elada. Keskerakonna põhiloosung on alati olnud, et me tahame ehitada üles Eestit, kus kõigil oleks hea elada," ütles Lenk.
"Teine asi. Me oleme suutnud tuua päevakorda tagasi Eesti ülekohtuse omandireformi teema. Jüri Ratase võimu ajal sai isegi valitsuskomisjon loodud.
Ja me saime valitsuskomisjoni otsusega teada, et omandireformi käigus tõsteti Eestis kodudest välja 75 000 inimest," märkis ta.
"Ja kolmas asi. Eesti Keskerakonnal on suur, suur teene eestikeelse ja venekeelse elanikkonna nii-öelda rahu säilitamisel, teineteisele lähenemisel ja teatud määral integreerimisel," lausus Lenk.

Andres Kollist lisas, et Keskerakonna seltskond määras Eesti tulevikku väga palju.
"Kogu see aeg, kui ma olin riigiametnik - kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor, siis väga palju kodakondsus- ja migratsioonialaseid arenguid suutis Keskerakond mõistlikus suunas kallutada," ütles Kollist.
"Eesti riik tegi ju tegelikult teadlikult poliitikat, kus endiseid Nõukogude Liidu kodanikke kallutada sinnapoole, et nad võtaksid Vene Föderatsiooni kodakondsuse. Seda suppi sööme me siiamaani. Keskerakondlik vaade oli see võimalikult ära lõpetada. Ma arvan, et see siis tänu Tiit Vähi valitsusele õnnestus lõpuks ka. Tulid hallid passid. Muidu oleks meil Vene kodanikke veel rohkem olnud," lausus Kollist.
Kollisti sõnul on Keskerakonna üks kaubamärk olnud ka vene emakeelega inimeste kaasamine.
Kollist meenutas, et venekeelseid inimesi soovitas Savisaarel kaasata ka toonane kapo peadirektor Jüri Pihl, et ei tekiks ebameeldivaid rahvuslikul pinnal tegutsevaid parteisid. "Ma arvan, et Savisaar sai ka ise aru selle olulisusest nii häälte kui ka riigi arengu mõttes. Selle kohapealt ei ole Keskerakond ka tänaseni väga muutunud," võttis Kollist kokku.

Toimetaja: Aleksander Krjukov