Neljapäeval avalikustatud majandusprognoosi kohaselt olid tagasilöögid välisnõudluses eelmise aasta teises pooles oodatust suuremad ja loodetud pööret majanduse taastumiseks ei toimunud.

Siiski on viimasel paaril aastal Eesti majanduse arengut takerdanud tegurid taandumas – hinnakasv taltub, palgakasv jätkub, intressid hakkavad ajapikku alanema ja suurt tööpuudust ei ole.

Tööpuudus sel aastal küll mõnevõrra kasvab, kuid töötuse suurt hüpet rahandusministeerium ei prognoosi.

SKP reaalkasvuks prognoosib rahandusministeerium selleks aastaks null protsenti, järgmiseks aastaks 3,3 protsenti ja 2026. aastaks 2,8 protsenti.

SKP nominaalkasv on tänavu prognoosi järgi 4,1 protsenti ja tuleval aastal 6,2 protsenti. SKP jooksevhindades on 39,2 miljardit eurot ja järgmisel aastal 41,6 miljardit eurot.

Töötus kasvab sellel aastal mõõdukalt ja töötuse määr on 7,2 protsenti. Keskmise palga reaalkasvuks prognoosib rahandusministeerium 2,5 protsenti, sama suur on kasv ka järgmisel aastal. Keskmine palk peaks tänavu olema 1944 eurot ja 2025. aastal 2042 eurot.

Lisaks näeb prognoos ette, et lähikuudel inflatsioon pidurdub, sest energiahinnad on odavnenud ja toiduainete hinnatõus järk-järgult pidurdunud. Tarbijahindade kasv peaks tänavu olema 3,4 protsenti. Järgmistel aastatel peaks inflatsioon veelgi aeglustuma.

Võlakoormuse kasv kiireneb

Kevadprognoos sedastab, et püsivalt suur ja süvenev eelarvepuudujääk kasvatab võlakoormust kiiremas tempos kui kolmel eelnenud aastal. See muudab olemasoleva võla teenindamise kallimaks, suurendades intressikulu 1,1 protsendini SKP-st 2028. aastaks. Valitsussektori võlg on samaks aastaks 35,9 protsenti SKP-st.

Võla teenindamise kulu kasv seab eelarvele lisakoormuse, mis võib vähendada investeerimisvõimet ja takistada majanduskasvu.

2025. aastal suureneb valitsussektori eelarvepuudujääk 5,3 protsendini SKP-st.

Maksukoormus suureneb prognoosi kohaselt sellel aastal rekordilisele tasemele ja põhjuseks on käibemaksumäära tõusu ja juriidilise isiku tulumaksumäära tõusule eelnev suurem kasumijaotamine.

Järgmisel aastal langeb maksukoormus eelkõige pensionieast noorematele ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tõttu.