Rahandusministeeriumi neljapäeval avaldatud kevadise majandusprognoosi kohaselt on tänavune majanduskasv null protsenti ja järgmisel aastal 3,3 protsenti. Prognoosi põhistsenaarium sisaldab aga ainult seadustatud maksumuudatusi ja teadaolevaid kuluotsuseid, mistõttu jäi suur osa RES-i otsustest sealt välja.

Lisaks prognoosi põhistsenaariumile koostas rahandusministeerium aga ka lisastsenaariumi, mis arvestab kõigi RES-i otsustega.

Lättemäe ütles, et juhul kui kõik need otsused vastu võetaks, tõmbaks selle pingutuse tegemine kasvutempot alla ja vahe on umbes üks protsenti.

"See ongi väga raske kaalutluskoht. Praegu on ju meie stiimul, mida majandusele antakse, üsna suur. Kriiside käigus ongi antud majandusele stiimulit, et langus ei oleks veel sügavam, aga tasuta lõunaid ei ole ehk kui sa annad stiimuli ja siis hakkad seda ära võtma, siis paratamatult, sõltumata sellest, kas valitsus ostab midagi vähem, maksustab midagi rohkem või laseb ametnikke lahti /.../, paratamatult, ükskõik, mis viisil me seda positsiooni vähendame, on sellel tagurpidi mõju," rääkis ta.

Lättemäe sõnul tuleks mõelda, et positiivne mõju on kriiside käigus kätte saadud ja nüüd tuleks sealt välja kasvada.

"Siis võib-olla ei oleks meil olnud käesolev aasta null, vaid mingi miinusega ja siis hakkad sealt kasvama. Kui nullist jõuame kolmeni, siis miinus ühest jõuad kaheni, olemuslikult on see sama. Nii ta on, aga nii ta majandusteoreetiliselt peabki olema," tõdes Lättemäe.

Ministeeriumi hinnangul koondub mullu sügisel planeeritud, kuid teostamata eelarveotsuste majandusaktiivsust jahutav mõju peamiselt 2025. aastasse.

Prognoos sedastab, et eelarvemeetmete mõjul võib järgmiseks aastaks oodatav majanduse taastumine osutuda vaevalisemaks, kuna planeeritavate maksumeetmetega vähendatakse investeerimis- ja tarbimisvõimet. Seega meetmete rakendumisel võib majanduskasv ulatuda järgmisel aastal umbes kahe protsendini, mis on baasprognoosist umbes 1,3 protsendipunkti võrra madalam.