Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska ütles, et arutas kaitseminister Hanno Pevkuriga Eesti mereväe tulevikuplaane. "Tutvustasime enda tulevikukavatsusi – kuidas tuleviku merevägi võiks välja näha ja miks me peaksime selle peale hakkama mõtlema täna," lausus Saska.

"Meie laevastiku vanus on praegu 1970-ndate lõpust kuni 2018. aastani. Laevade vanuseulatus on väga pikk," kommenteeris Saska põhjust, miks Eesti merevägi plaanib hankida uue laeva.

Saska selgitas, et Eesti mereväel on kaheksa alust ning kuus eri tüüpi laeva.

Pärast mereväe ning politsei- ja piirivalveameti laevastiku ühendamist aastal 2023 kuuluvad Eesti mereväe laevastiku patrull-laevade koosseisu alused EML Kindral Kurvits, EML Raju, EML Valve ja EML Pikker. Lisaks on mereväe laevastikus miinijahtijad EML Admiral Cowan, EML Sakala, Ugandi ja miiniveeskaja EML Wambola.   

"Kavatsus on see, et kuna meil on täna nii palju eri laevatüüpe, siis tulevikus tahaksime, et neid oleks märkimisväärselt vähem. Soovituslikult kaks laevatüüpi ja sinna vahele mingeid väiksemaid aluseid lisaks. Selleks just, et saavutada seda efekti, et sul on vähem tarvis simulaatoreid, vähem tarvis koolitusi ja nii edasi," lausus Saska.

Mereväe ülem rääkis, et Balti riigid otsivad võimalusi teha merevägede arendamistel koostööd. "Balti riikidega on loodud ühine dokument Naval Vision 2030, kus riikide mereväed kaardistavad üksteise vajadusi. Meil ei ole küll väga head ajalugu ühishangete kohta, aga see on üks koht, kus ma arvan, et me võiksime selle saavutada."

Saska selgitas, et uus laev on praegu veel idee tasandil. "Meil on selline kontseptuaalne idee, mida me kavatseme konsultatsiooni ettevõtetega nii-öelda läbi põrgatada."

Ta täpsustas, et konsultatsioonide käigus selgub, kui palju on uued laevad automatiseeritud ning töötavad koos mehitamata süsteemidega. "Kui palju inimesi sinna peale vaja on, sealhulgas kui palju aastas opereerimine maksab ja nende eluiga jne. See on see, millega lähitulevikus, mõne kuu vältel kavatseme tegeleda. Loodetavasti on meil joonised laua peal lähima 10–12 kuu jooksul," lisas Saska.

Mereväe ülem rääkis, et uued laevad ei ole mõeldud ainult ühe ülesande jaoks. "Kui alustada ülevalt mastist, siis me tahame, et ta tegeleks õhuseirega. Relvastuse mõistes, et tal oleks enda lähikaitse. Ta peaks kindlasti suutma veesata miine, suutma kuulata, mis vee all toimub ja nägema, mis õhus toimub. Ja ülejäänud on modulaarselt, et kui ta mehitatakse ja varustatakse näiteks miinitõrje operatsiooniks, siis sinna peale tõstetakse miinitõrjemoodul, mis kätkeb tõenäoliselt mehitamata ja mehitatud süsteeme," rääkis Saska.

Esimene laev, mis vahetatakse välja, on 90-ndate alguses Eestis ehitatud EML Pikker.

Pärast politsei- ja piirivalveameti ülesannete ja vahendite ülevõtmist vastutab merevägi õlireostuse korje, merepäästes osalemise ja korrakaitseliste ülesannete täitmise eest. "Teeme koostööd erinevate jõuametitega, nagu tolli- ja maksuamet, keskkonnaamet jne," ütles Saska.

Saska hinnangul on realistlik, et uue laeva ehitab Eesti ettevõte. "See on hankeprotsessi küsimus."

Mereväe ülem ütles, et aluste ei arv ei peaks võrreldes tänasega märkimisväärselt suurenema. "See lõplik kontseptsioon, kui palju neid siis on tarvis nende ülesannete katmiseks. See selgub konsultatsioonifirmadega koostöös."

"Mehitamata süsteemid on kindlasti horisondil ja vägagi aktuaalsed ja juba täna olemas," lausus Saska. "Kui me räägime nüüd täiesti mehitamata asjadest, siis kõiki ülesandeid täna veel füüsikareeglid ei võimalda – näiteks õlireostust tuleb minna korjama siiski füüsiliselt kohale, merepäästet tuleb teha."

Ta lisas, et mehitamata süsteemid on kindlasti mereväe tulevik. "Kas täiesti mehitamata – ma olen veidi skeptiline, vähemalt nähtavas tulevikus. Siiski tegeleme mehitatud ja mehitamata aluste koostöötamise väljamõtlemisega," ütles Saska.

Saska ütles, et Ukraina ründedroonide kasutamine Mustal merel, ei ole ukrainlaste esimene valik, vaid nende ainus valik.