Arutatav missioon on Prantsusmaa ja Suurbritannia ühisalgatus, millega püütakse vähendada Iraani sõja tõttu tekkinud pingeid USA-ga.

Valitsus kaalub Hormuzi väina missiooniks kolme võimalust: staabiohvitseride, allveerobotite meeskondade või miinijahtija saatmist. Valikust sõltub ka täpne inimeste arv ja edasised vestlused riigikoguga.

"Kui see on staabiohvitserid, siis see on suhteliselt väike kogus. Kui see on allveeroboti meeskond, jääb ta alla kümne. Kui see on laevameeskond, siis see on oluliselt suurem, siis on terve laev koos teenindava personaliga, nii et siis me räägime ikka siin 40 kuni 60 inimesest. See sõltub väga palju sellest, mis see lõplik otsus on," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Merelistest võimekustest Eestil peale miinitõrje eriti midagi pakkuda polekski ja täpselt selle vastu on liitlased tegelikult ka huvi tundnud.

"Me oleme üsnagi juhtivad spetsialistid, mis puudutab miinitõrjet. Ja näiteks staabiohvitseride näol planeerimise ja kavandamise ja läbiviimise osas oleme me kindlasti oma know-how'ga (teadmistega - tõlge) nõutud," ütles endine mereväe ülem Jüri Saska.

Miinijahtijate saatmine Hormuzi väina võib aga olla üsna kulukas ja võtta aega vähemalt kaks aastat. Enne Ukraina sõja algust 2014. aastal plaanis Eesti liituda USA-Suurbritannia miinitõrjeüksusega Bahreinis ja toona arvutati kõik üksikasjadeni läbi. Miinijahtijaid on vaja tehniliselt ette valmistada ja seda mõjutab oluliselt erinevate süsteemide pikk tarneaeg. Samuti tekitab küsimusi kohapealne toetus.

"Mulle teadaolevalt sarnaseid laevu nagu on meie Sandown-klassi miinijahtijad seal täna ei opereerita, mis omakorda paneb meile kui saatjariigile väljakutse, et kuidas me tagame just selletüübiliste laevade olemist ja kohal toimetamist," lisas Saska.

USA ei ole endiselt saatnud liitlastele ametlikku palvet Hormuzi väina julgeoleku tagamisse panustamiseks ja praegune arutelu on hoopis seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia ühisalgatusega. See missioon oleks tõenäoliselt roteeruv ja algaks sõjalise konflikti lõppedes. Täpset ajaraami on praegu aga keeruline paika panna.

"Me ei tea täpselt, mida Ameerika Ühendriigid reaalselt teevad, mis on Iraani vastused. Seal ju aeg-ajalt toimub reaalset tulevahetust, nii et hetkel igatahes sinna päeva pealt mingit missiooni saata ei ole võimalik. Küll aga planeerida saab. Ja ka siis läbi nende koalitsioonide küsida konkreetselt juba, et milliseid võimekusi ikkagi tulevikus ka näiteks Ameerika Ühendriigid, kas vajavad või kuidas me näeme üldse, et see meie osalus seal võiks olla," ütles välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).

Leedu riigikaitse nõukogu kiitis nädala alguses heaks kuni 40 sõjaväelase ja tsiviilteenistuja saatmise Hormuzi väina missioonile.