"Välisilm": kas Iisraeli ähvardab USA sõjalise abi katkemine?
USA ja Iisraeli liitlassuhted on õhukesel jääl pärast seitsme humanitaartöötaja surmaga lõppenud rünnakut Gazas. "Välisilm" uuris, kas Iisraeli ähvardab nüüd USA sõjalise abi katkemine.
USA kannatus Iisraeli suhtes katkes möödunud neljapäeval, kui USA president Joe Biden helistas Iisraeli peaministrile Benjamin Netanyahule ja ähvardas Iisraeli toetamise lõpetada. Nii karmilt pole ükski USA riigijuht Iisraelile peale hüpanud 1990. aastate algusest saadik, kui George Bush survestas Iisraeli Madridi rahukonverentsil osalema.
"President tegi selgeks, et USA poliitika Gaza suhtes sõltub meie hinnangust Iisraeli viivitamatule tegevusele nende sammude suhtes. Ta rõhutas, et viivitamatu relvarahu on hädavajalik humanitaarolukorra stabiliseerimiseks ja parandamiseks ja süütute tsiviilisikute kaitsmiseks ja ta kutsus peaministrit üles volitama oma läbirääkijaid viivitamatult kokku leppima pantvangide kojutoomises," lausus Valge Maja julgeolekunõunik John Kirby.
Karmus on seda hämmastavam, et veel nädal varem lubas USA Iisraelile miljardite dollarite eest sõjalist abi. Eksperdid hoiatavadki, et USA ähvardused võivad olla tühi kõnekõmin, millega soovitakse vaid enda mainet järjest enam just palestiinlastele kaasa tundvas maailmas parandada.
Saamaks teada, kas USA tegelik hoiak muutunud on, tuleb tähelepanelikult jälgida, kas sõjaline abi tõepoolest katkeb või väheneb. On ju USA ilma Hamasi sõjatagi toetanud Iisraeli sõjaliselt 3,8 miljardi dollariga aastas juba väga pika aja jooksul.
"Suhted muutuvad selgelt. Oleme liikunud kallistustelt käepigistuste kaudu käe pihta löömiseni. Suhted on rajatud Iisraeli täielikule toetamisele, Iisraeli õigusele ennast kaitsta, aga nagu (USA välis)minister Blinken algusest peale öelnud on, loeb, kuidas seda tehakse. Ja see loeb järjest enam ja enam. Praegu me näeme ulatuslikku frustratsiooni, sest Iisrael pole kuulda võtnud USA valitsuse soovitusi kaitsta tsiviilisikute elu, kindlustada humanitaarabi jõudmine nendeni, kes seda vajavad ja üldiselt pidada sõda viisil, mis on kooskõlas Ameerika väärtustega," rääkis Johns Hopkinsi Ülikooli strateegiliste õpingute keskuse vanemteadur Laura Blumenfeld.
Siiski tuleb tunnistada, et Iisraeli positsioon on praeguseks pool aastat kestnud sõja jooksul tõepoolest muutunud ning halvemuse poole. Poole aasta eest, kui Hamasi terrorirünnakud olid värskelt toimunud, oli suur osa maailmast terroristide tapatöö üle nördinud ning rahvusvahelises üldsuses leidis Iisrael tugevat poolehoidu. Rääkimata veel Iisraeli enda ühiskonna ühtsusest, mille terrorirünnakud kindlalt kokku olid liiminud.
Praegu on olukord hoopis teistsugune. Oma peamist eesmärki, Hamasi hävitamist ja pantvangide vabastamist, Iisrael saavutanud pole, rahvusvaheline üldsus tuletab meelde tuhandeid hukkunud palestiinlastest tsiviilisikuid, mille tõttu poolehoid kaldub Iisraeli asemel palestiinlaste poole.
"Suurbritannia valitsus oli üks esimesi valitsusi maailmas, mis kõneles Iisraeli enesekaitseõiguse toetuseks, mis on hädavajalik, et kaitsta ennast terrorismi eest. Kuid me ütlesime ka, et seda peab tegema viisil, mis hoiab ära tsiviilisikute asjatu surma, mille taolist me möödunud päevil just traagiliselt nägime. Seepärast tahame, et iisrael muudaks viisi, kuidas ta seda sõda peab, vähendamaks tsiviilisikute surma, et me saaksime abi sisse ja pantvangid välja," ütles Ühendkuningriigi rahandusminister Jeremy Hunt.
Et Iisrael on kõik oma väed sektori lõunaosast ära viinud, jääb selgusetuks, kas on plaanis rünnata palestiinlaste viimset sealset tugipunkti, Rafah linna, kus jällegi viibib tuhandeid tsiviilisikuid, nii kohalikke kui ka mujalt sektorist sõja jalust põgenenuid. Selle tõttu on linna ründamisele automaatselt väga tugev rahvusvaheline vastuseis, seda ka USA poolt.
Veel hullem, Rafah ründamine ei pruugi ka Hamasi hävitamise seisukohalt soovitud tagajärgi anda. Nüüdisaegsele terroriorganisatsioonile omaselt tegutseb Hamas ilma ühe kindla keskuseta, mis tähendab, et selle tegevus ja koosseisu ümberkorraldamine jätkub ka Iisraeli halduses olevatel aladel, rääkimata veel teistest riikidest, kuhu Hamasi liikmed pakku on läinud.
Iisraeli jaoks muutis asja veel hullemaks ning ilmselt oli ka üks USA viha põhjusi seitsme humanitaartöötaja surm Iisraeli rünnakus. Kuus hukkunut olid pärit Iisraeli liitlasriikidest.
"Seda ei anna kalevi alla lükata. Inimeste mure selle pärast, mis juhtub humanitaartöötajatega, on kasvanud juba mõnda aega. See on konflikti rahustamise totaalne läbikukkumine," lausus Austraalia välisminister Penny Wong.
"Me eeldame selget juurdlust juhtumis, kus Poola, samuti mitu muud riiki kaotasid oma kodanikke rünnakus, mida mina juristina nimetaksin mõrvaks. Poola nõuab juurdepääsu kogu infole, et juhtunu selgitus võiks meid rahuldada. Praeguse seisuga selgitusprotsessi Poolat rahuldavaks pidada muidugi ei saa," ütles Poola asevälisminister Andrzej Szejna.
Isegi sellega Iisraeli hädad ei piirdu, rünnak iraani saatkonnale Süüria pealinnas Damaskuses on üles ärritanud Iraani režiimi ning Iraani võimalikust vastulöögist, mis tähendab suuremat sõda kogu Lähis-Idas, räägitakse nüüd järjest tõsisemalt.
Sama raskes olukorras nagu Iisrael maailmas on nüüd ka peaminister Benjamin Netanyahu Iisraeli sees. Tema vastu avaldatakse pidevalt meelt ning protestijaiks pole ainult veel vabastamata pantvangide meeleheitel sugulased ja sõbrad, vaid protestid on muutunud palju üldisemaks.
Samas on Iisraeli ühiskond jõudnud patiseisu, sest jõudu Netanyahu võimult kangutamiseks meeleavaldajail ilmselgelt ei ole, kui ka nende arv päev-päevalt suuremaks kasvab.
Kaju: USA ei jäta Iisraeli abist ilma
USA-ekspert Andreas Kaju ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Bideni hurjutusi suunas tuleb võtta tõsiselt. Samas ei tohi tema sõnul unustada, et USA ja Iisraeli liitlassuhe on väga tugev ning niisama lihtsalt USA Iisraeli ei jäta. Samuti ei ole tema sõnul põhjust arvata, et Iisrael oma suhet USA-ga viimase piirini testiks.
Kaju hinnangul ei jäta USA Iisraeli sõjalisest abist ilma, sest USA ühiskonnast ja ka kongressist enamus on siiski valmis Iisraeli jätkuvalt toetama.
Toimetaja: Marko Tooming