Läbirääkijad Isamaale: Tallinna volikogu põhiseadust ei muuda
Isamaa hinnangul on Tallinna võimukõnelused andnud võimaluse otsustada ära kolmandate riikide kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse ära võtmine. Teised Tallinna võimaliku tulevase koalitsiooni läbirääkijad sellega nõus ei ole, öeldes, et tegemist on riigi tasandi otsusega, mida Tallinna volikogus ei lahendata.
Tallinnas püüavad uut võimukoalitsiooni luua Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa, Reformierakond ja Eesti 200. Sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul aga Isamaa venitab uue koalitsiooni loomisega, esitades võimukõnelustele tingimusi.
Isamaa liige Urve Paris Palo kinnitas kolmapäeval "Esimese stuudio" poliitikadebatis, et Isamaa ei venita ning oleks nõus ka kohe koalitsioonis kokku leppima. Tema sõnul tuleks aga ära kasutada Tallinna koalitsioonikõnelustega tekkinud ajaaken, et kolmandate riikide kodanikelt ka kohalike omavalitsuste valimistel valimisõigus ära võtta.
"Ma arvan, et selleks on saabunud aeg, kui mitte viimane aeg. Ma ei näe mingit loogikat, et kolmandate riikide kodanikud, kes ei või parlamendivalimistel valida, võivad kohalike omavalitsuste valimistel valida. Mis loogika seal on?" ütles Paris Palo.
Tema hinnangul on see küsimus munitsipaalpoliitikaga vägagi seotud. "Esiteks me oleme siin kõik poliitikud, esindame erakondi, oma valijaid ja maailmavaadet. Ja poliitikat tehakse seal, kus seda teha annab. Sealhulgas parlamendis ja kohalikul tasemel. Ja kui on tekkinud võimalus nii oluline küsimus Eesti jaoks ära lahendada sellisel moel, siis tuleb seda akent lihtsalt kasutada. Ja me ei saa ju öelda, et kolmandate riikide kodanike valimisõigus ei puuduta Tallinna. See puudutab ju väga," sõnas ta.
Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik ütles, et uue võimuliidu sünd Tallinnas on kindel, kuid riigi tasandi teemade arutamine selle käigus ei ole tõsiseltvõetav.
"Sama hästi võiks siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond tulla ja öelda, et me tahame teha astmelist tulumaksu, sest see puudutab iga Tallinna elanikku, me tahame teha universaalset ravikindlustust, me tahame teha võib-olla mingit üleriigilist liikumisreformi. Aga need on riigi tasandi teemad. Rääkimata sellest, et see konkreetne valimisõiguse teema puudutab põhiseadust. Ehk hakata Tallinna linna koalitsioonikõnelustel leppima kokku põhiseaduse muutmist, see ei ole ju tegelikult adekvaatne. See ei saa olla üks osa Tallinna koalitsioonilepingust. Nii et neid teemasid meie hoiame väga selgelt lahus," selgitas Kiik.
"Me oleme valmis arutama kõiki Tallinna linna teemasid, linnameedia kärpimist, paremat transpordi korraldamist, liinivõrgu küsimusi – nagu ma olen öelnud, siis minu hinnangul tasuta ühistransport peab säilima –, vaatame, kuidas toetada eakaid. Kõiki neid teemasid, mis puudutavad Tallinna, Tallinna linnaeelarvet, volikogu otsustustasandit. Aga me ei saa leppida kokku Tallinna koalitsioonikõnelustel põhiseaduse muutmist," lisas ta.
Kiigega on samal arvamusel reformierakondlane Jürgen Ligi.
"See trikitamine on Res Publica komme, et tuua täiesti kõrvalised asjad, lugeda oma jutupunktid üles. Aga on selge, et põhiseadust me Tallinnas ei muuda," sõnas ta.
Ligi ütles, et uus koalitsioon tuleb, aga kuna linnapea Mihhail Kõlvarti umbusaldusavaldusel oli napi enamusega toetus, siis sünnib see raskelt. "Seda ei saanud jätta tegemata, kui usaldus oli lõplikult kokku kukkunud. Isegi kui poleks hääli umbusaldamiseks koos olnud, ikka oleks tulnud see teha. On tõsi, väga väike napp enamus, on keeruline seda uut valitsust kokku panna, aga kindlasti me ei aruta seal põhiseaduse muutmist. See on trikitamine," ütles ta.
Eesti 200 liige Marek Reinaas kinnitas, et vaatamata Isamaa tingimuste esitamisele läbirääkimised kuidagi ummikus ei ole ning koalitsioon sünnib. Samas leiab ka tema, et Isamaa venitab läbirääkimistega.
"Ma pean tunnistama, et tõepoolest Isamaa venitab seda protsessi ja ma ei mõista, mis selle mõte on, sest kui sa juba annad allkirjad umbusaldusavaldusele, siis sa ilmselt peaksid olema valmis istuma laua taha ja hakkama läbi rääkima ilma, et juhatus selleks kokku tuleks (Isamaa esindajad kohtuvad oma tingimuste sõnastamiseks neljapäeval - toim.). Nii et uus linnavalitsus tuleb," ütles ta.
Paris Palo sõnul ei tohiks uut koalitsiooni kiirustades teha. Ta võrdles seda eelmisel aastal valitsuse moodustamisega.
"Kas te tõesti arvate, et meil on usaldust teie sellise retoorika vastu, et teeme ruttu midagi. Sest aasta tagasi te tegite midagi väga ruttu ja neid tulemusi me oleme näinud ja need kohe üldse ei meeldi – majandus on stagnatsioonis, inimeste toimetulek on oluliselt kahanenud jne. Neid otsuseid tegite väga ruttu, ruttu viisite ellu ja nüüd see siis on käes. Nüüd on sama retoorika, et teeme ruttu. Mis siis juhtub, kui me rahulikult arutame, talupojamõistust kasutame, läbi mõtleme kõik korralikult? Sealhulgas arutame seda, mis siis ikkagi oleks, et teeme ära selle ammu lubatud asja, et valimisõigus kolmandate riikide kodanikel lõpeb Eestis," kommenteeris Paris Palo ja kinnitas, et Isamaal läbirääkimistel nn punaseid jooni ei ole.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Mart Helme ütles, et tema erakond põhimõtteliselt toetab kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse ära võtmist, kuid seda küsimust ei saa lahendada linnavolikogu.
"See tuleb tuua sellisel juhul riigikokku ja riigikogus lahendada. Aga riigikogus on meil niimoodi, ma võin tuua mõned näited: me esitasime äsja just ühe eelnõu, et kõik meie igasugused ametlikud koduleheküljed ei oleks enam venekeelsed. Me olime ainsad, kes seda toetasid, et need venekeelsed koduleheküljed kaotataks. Isamaa saadikuid polnud isegi saalis, rääkimata sellest, et nad oleks toetanud meid. Ei toetanud," rääkis Helme.
"Aga nüüd on populistlik hobune: võtame Tallinna volikogu otsusega ära hääleõiguse Vene kodanikelt. No kuulge, see ei ole ju mõistlik jutt," lisas ta.
Helme: saame koos Keskerakonnaga koalitsiooni otsuseid blokeerida
Keskerakonna liige Andrei Korobeinik ütles saates, et kokkulepe Reformierakonna, Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 vahel koalitsiooni moodustamiseks pidi olem juba enne senise koalitsiooni lagunemist.
Tema sõnul Keskerakond EKRE-ga läbirääkimisi ei pidanud. Tema sõnul soovib Keskerakond aga välistada, et Reformierakond saab Tallinna linnas viia ellu samasugust poliitikat nagu valitsuses.
Mart Helme sõnul ei ole EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamise juttudel sisu. Küll aga kinnitas ta, et kaks erakonda saavad hakata koos uue koalitsiooni otsuseid blokeerima.
"Me kirjutasime küll alla umbusaldusavaldusele, sest me tõepoolest arvame, et Tallinnas on Keskerakond liiga kaua võimul olnud. Aga me ei toeta /.../ seda puna-rohelist eurofanaatilist uut linnavalitsust. Ja ausalt öeldes, nad saavad selle kokku muidugi tati ja traadiga, aga kui me nüüd vaatame seda jõudude vahekorda, siis kui meile ikkagi midagi ei meeldi koos Keskerakonnaga, siis me väga suurepäraselt saame seda blokeerida. See tähendab seda, et teie, lugupeetud, peate istuma kõrvade peal kogu aeg seal ja vaatama, et teil iga viimane kui saadik igal viimasel istungil on kohal, sest vastasel korral võib tulla, hops, mingi umbusaldusavaldus või asi ja te kukute kolinal," rääkis Helme.
Korobeinik märkis, et Keskerakonna liikmete arv Tallinna volikogus võib kasvada. "Meil on praegu 33 häält, varsti suure tõenäosusega 34. Nii et seda matemaatikat oskavad isegi sotsiaaldemokraadid teha."
Korobeinik ei usu, et Tallinna järgmiseks linnapeaks saab sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski.
"Seda, et Ossinovski läheb linnapeaks, ma isiklikult väga sügavalt ei usu. Ta pole nii naiivne, et paariks kuuks minna Tallinna juhtima. Nii et ma usun, et näeme siin mõnda sotsiaaldemokraati, kes pannakse lihtsalt tanki paariks kuuks. Aga eks lähitulevik näitab," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk