G7 riigid pole pikalt suutnud kokku leppida, mida teha 260 miljardi euro väärtuses läänes külmutatud Vene varadega. Kui USA soovib konfiskeerida varad täies mahus, siis Euroopa ametnikud kardavad, et see oleks vastuolus rahvusvahelise õigusega ja ohustaks finantsturge ning euro väärtust. Seetõttu toetavad EL-i riigid ainult Vene varadelt teenitud intressitulude Ukrainale üleandmist.

Ometi avaldab sõja venime ja USA kongressis Ukraina uue abipaketi viibimine survet uute viiside leidmiseks Ukraina toetamiseks.

"Oleme olukorras, kui peame uurima kõiki võimalikke viise külmutatud varade väärtuse maksimeerimiseks Ukrainale. Me ei saa oodata lõputult, me teame seda," ütleb USA riikliku julgeoleku asenõunik Daleep Singh.

Singhi sõnul seisneb Washingtoni uus ettepanek "tulevaste rahavoogude praeguse väärtuse kas võlakirja või laenuna" koheses kasutuselevõtmises. Valge Maja ametniku sõnul oleks see palju parem lahendus kui EL-i plaan üle anda Ukrainale Vene varadelt jooksvalt teenitud tulud.

"Selmet üle kanda varadelt teenitud aastased kasumid, on põhimõtteliselt võimalik üle kanda 10 või 30 aasta kasumite jagu raha. Nende kasumite praegune väärtus on väga suur arv," ütleb Singh.

G7 riikide rahandusministrid arutavad USA ettepanekut Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) järgmisel nädalal Washingtonis toimuvatel kevadistel istungitel. Singhi sõnul on eesmärgiks jõuda kokkuleppele juunis peetaval G7 juhtide tippkohtumisel.

Suurem osa külmutatud Vene varadest asub EL-is, ainuüksi Belgia arvelduskojas Euroclear on külmutatud 190 miljardit eurot Vene keskpanga varasid, mille pealt on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse teenitud 3,85 miljardit eurot kasumit.

Seni liikmesriikide poolt heaks kiitmata Euroopa Komisjoni plaani järgi suunataks suuremat osa tulevikus teenitud kasumitelt Ukrainale relvaabi osutamiseks, järelejäänud kasumid läheksid Ukraina ülesehituseks. USA ettepaneku järgi kasutataks aga osa kasumitest tagatisena kordades suurema laenu väljastamiseks.

USA idee eeliseks on asjaolu, et see aitaks tagada kohe märksa rohkem rahastust Ukrainale.

Anonüümseks jääda soovinud EL-i ametniku sõnul saaks järgmise 10 aasta jooksul Vene varadelt teenitud kasumite tagatisel teha 30 kuni 40 miljardi euro suuruse võlakirjaemissiooni. Kui tagatiseks kasutatakse järgmise 15 kuni 20 aasta kasumeid, saaks selle abil osutada kohe Ukrainale abi 50 kuni 60 miljardi euro väärtuses. Samas sõltub konkreetse summa tuleviku intressimääradest.

"Need arvutused on enam-vähem usaldusväärsed ühe aasta perspektiivis. Peab olema ettevaatlik," lisas ametnik.

Ühe suure EL-i riigi ametnikud küsivad USA-lt aga, mis juhtub, kui sõda lõpeb lähiajal ning varad tuleks tagastada Venemaale, samas kui nendelt teenitud tulevasi kasumeid on kasutatud tagatisena.

G7 riigid võiksid anda Ukraina abistamiseks mõeldud võlakirjale riigigarantii, et rahustada erainvestoreid, ütlesid ametnikud. Kuid samas hoiatasid nad, et sellinegi otsus võib mõnes riigid päädida kohtuvaidlusega.

Lääneriikide arutelud külmutatud varade kasutamise üle toimuvad samal ajal, kui Ukraina arutab IMF-i toel erainvestoritega võla restruktureerimist. Tegemist on osaga IMF-i plaanist tagada Ukrainale tulevasteks aastateks 120 miljardit dollarit rahastust.

Ukraina soovib jõuda võla restruktureerimise osas kokkuleppele selle aasta keskpaigaks. Paljud võlausaldajad on restruktureerimisega nõus, sest nende arvates aitab see Ukrainal naasta tulevikus rahvusvahelistele finantsturgudele ja katta oma laenuvajadused erainvestorite abil. Ühe võimalusena kaalutakse sellegi plaani järgi külmutatud Vene varade tulevikus tagatisena kasutamist.

Singhi sõnul peab lääs töötama koos Ukrainaga võla restruktureerimiseks, kuid Vene varadelt teenitud kasumite tagatisena kasutamine pole nende pingutustega vastuolus, vaid täiendab neid.