Soome agentuur uuris, millist mõju omab Venemaa poolne GPS-i häirimine

Poolas, Balti regioonis ja Ida-Soomes on satelliitpositsioneerimise GPS-signaalide häireid täheldatud juba paar aastat ning alates eelmise aasta sügisest üha enam. Soome uudisteagentuuri STT küsitletud ekspertide hinnangul on häirete põhjuseks tõenäoliselt Venemaa katsed kaitsta oma olulisi sihtmärke Ukraina õhu- või droonirünnakute eest.
Siiski märgivad eksperdid, et tegu võib olla ka NATO territooriumile suunatud teadliku mõjutamisega. Nende sõnul ei saa päris kindlalt öelda kumma variandiga praegu tegemist on, kirjutas STT.
Oulu ülikooli küberjulgeoleku professor Kimmo Halunen ütles, et Soomes täheldatud häiringud tulenevad Venemaa kaitsetegevusest. "Kui see oleks konkreetselt Soome vastu suunatud, paistaks see ilmselt hoopis teisiti ja sellisele asjale peaks saama reageerida mitmel erineval viisil," ütles Halunen.
Jyväskylä ülikool teadusdirektor Martti Lehto ütles, et häiringud hoogustusid mullu 19. detsembril Läänemere lõunaosas samal ajal, kui Poolas võeti kasutusele Ameerika raketitõrjesüsteem Aegis Ashore.
"Võib-olla pole see lihtsalt juhus, et sellise tegevusega alustatakse samal päeval," sõnas Lehto.
Keegi asjatundjatest ei pea võimalikuks, et häirete allikaks oleks keegi teine peale venelaste.
"Venemaal on väga tugev elektroonilise sõjapidamise varustus ja võimalus seda tüüpi tegevuseks, eriti Kaliningradi oblastis, on olemas," ütles Lehto.
Tema sõnul saavad venelased oma segamisseadmete mõju katsetada, sest nad saavad uurida neidsamu vabalt nähtavaid segamiskaarte, millelt jälgitakse GPS-i olukorda ka läänes.
Kuidas kas sellised GPS-signaali häirimised on ka tõhus viis Ukraina droonidega võitlemiseks, mis on jõudnud näiteks Peterburi piirkonda?
Lehto sõnul võib väiksemate droonide navigeerimine põhineda just GPS-il.
Endine õhu- ja kaitseväe juhataja, praegune rahvasaadik Jarmo Lindberg ütles, et ka sõjas kasutatavad täppisrelvad, pommid ja raketid kasutavad inertsiaalset juhtimist, mida toetab GPS.
Ukraina on tabanud näiteks umbes 1200 kilomeetri kaugusel Tatarstanis asuvat lennukitehast. Võimalik tulevane sihtmärk võib olla Soome ja Norra lähedal asuv Olenja õhuväebaas, kuhu Venemaa on oma pommitajad viinud.
Lehto sõnul peaks kauglöögiks kasutatava väikelennuki mõõtu drooni sisse mahtuma ka inertsiaalsed seadmed, mistõttu ainuüksi GPS-i segamisest sellega võitlemiseks ei piisaks.
Teisalt on sõjaväebaasis ilmselt ka mingi õhutõrjevõimekus ning madalalt ja aeglaselt lendavat ning radaril nähtavat lennukit alla tulistada ei tohiks olla raske.
Venemaa naftatöötlemistehaste kaitsmiseks pole õhutõrjest aga piisanud, seega tuleb appi võtta GPS-i segamine. Kuid kas tugevad GPS-häired ei mõjuta ka venelaste igapäevaelu? Ilmselt jah, aga mõju piirab see, et Venemaal on oma Glonassi satelliitpositsioneerimissüsteem, mis vastab USA GPS-ile.
"Ma ei tea, kui palju oskavad venelased Glonassi oma seadmetes kasutada ja kui palju on nad lääne tehnikat omandanud. Ma usuks, et vähemalt Vene relvajõud kasutavad Glonassil põhinevaid süsteeme," ütles Lehto.
Eksperdid prognoosivad Venemaa GPS-i häirimiste jätkumist, vähemalt niikaua kuni kestab Venemaa sõda Ukrainaga.
Väljaanne küsis, kas Lääs või Soome peaks siin mingeid vastumeetmeid võtma?
Rootsi mereväe ülem Ewa Skoog Haslum on teinud ettepaneku suurendada NATO kohalolekut Läänemerel, et toetada ja kaitsta lääne kaubalaevade navigeerimist.
Professor Halunen ei usu, et Venemaale oleks mõtet kaebusi esitada, sest need ei vii kuhugi. Ta ei ole ka häiringute pärast eriti mures, öeldes, et Soome ühiskonnale on mõju üsna piiratud.
Toimetaja: Aleksander Krjukov