Slovakkia presidendivalimiste õhtu on ajakirjanikele tihe tööaeg. Seejuures nahutavad poliitikud meediat rutiinse refräänina.

"Slovakkia inimesed näitasid oma teadlikkust ohtudest, mida meie maale kujutavad liberaalne meedia, aktivistid ja kodanikuühendused," sõnas Slovakkia peaminister Robert Fico.

Slovakkia rahvusringhäälingu töötajad kardavad kogu asutuse peatset pea peale keeramist Fico valitsuse poolt. Seadusemuudatuste ettepanekud allutaks ringhäälingu poliitilisele kontrollile.

Rahvusringhäälingu peadirektor Luboš Machaj ei tea, kui kaua ta veel oma kabinetis istub.

"On selge, et praegune valitsus tahab mõjutada ja sekkuda rahvusringhäälingu tegevusse. Uus seaduseelnõu saadaks praeguse institutsiooni laiali ja looks uue nimega organisatsiooni samade õiguste ja kohustustega. Tehniliselt oleks tegu uue asjaga, mis oleks tugevama valitsuse ja parlamendi koalitsiooni kontrolli all," rääkis Machaj.

Plaani vastu on allkirja andnud üle 1200 rahvusringhäälingu töötaja ja ligi 300 Slovakkia erameedia ajakirjanikku. Kultuuriministeeriumi sõnul ei ole midagi veel otsustatud, täpsemaid kommentaare "Välisilma" loo valmimise ajaks nad ei andnud.

Muret rahvusringhäälingu pärast jagab aga ka meediavabaduse eest seisev ühendus Piirideta Reporterid.

"Eelnõu kaotab rahvusringhäälingu toimetusliku sõltumatuse ja muudab rahvusringhäälingu Robert Fico valitsuse propagandakanaliks," ütles Piirideta Reporterid ühenduse esindaja Pavol Szalai.

Slovakkia ajakirjanduse ja võimu suhete traagilisim sündmus oli uuriva ajakirjaniku Jan Kučiaki ja tema kihlatu tapmine kuus aastat tagasi. Temaga koos uuriva ajakirjanikuna töötanud Zuzana Petkova hakkas pärast seda vedama korruptsioonivastast ühendust.

"Pärast tema surma otsustasin ma vahetada tööd, et mitte ainult ajakirjanikuna kirjeldada korruptsiooni, mis on Slovakkias suur probleem, vaid pakkuda ka lahendusi," rääkis Stopp Korruptsioonile fondi juht Zuzana Petkova.

Uue valitsuse esimesed sammud on olnud taas korruptsioonivastase võitluse nõrgestamine ja meedia survestamine. Erameediaga ringikäimiseks on omad meetmed.

"Härra Fico ja tema valitsus survestab ka erameediat, eelkõige erakanalit Markiza, mis on väga mõjukas ja tähtis slovakkidele. Valitsus survestab selle omanikke, Tšehhi ettevõtjaid läbi äri, mis neil on Slovakkia riigiga, ja läbi reklaami," ütles Petkova.

"Samuti boikoteeritakse neid ja teisi erameediakanaleid valitsuse pressikonverentsidel, nad ei saa küsida," ütles Szalai.

Mitmed tugevad Slovakkia ajakirjandusväljaanded on samas jõudnud piisava hulga internetitellijateni, mis näib olevat parim sõltumatuse tagatis.

Slovakkias tehakse palju väga head ajakirjandust, aga samas ringleb mitmes kanalis ka palju valeinfot ja vandenõuteooriaid. Mitme küsitluse järgi on slovakid üks enim vandenõuteooriatesse uskuv rahvas – ligi 60 protsenti neist usub näiteks, et maailma asju ei otsusta mitte valitud juhid, vaid salajased grupid, ja üle poole peab Venemaa ja Ukraina sõjas süüdlaseks Ukrainat ja läänt.

Nii on see soodne pinnas kõikvõimalikele alternatiivsetele teooriatele ja kanalitele, mida kasutavad ära ka valitsuspoliitikud. Osalt just sellest on saanud inspiratsiooni Bratislavas tegutsev IT-meeskond, mis loob suurt faktikontrolli andmebaasi.

"See on internetist kokku kogutud ja sisaldab kõiki faktikontrolle, milleni me jõuame internetis. See on üldiselt väga usaldusväärne. Me ei saa sundida inimesi kasutama neid vahendeid, need on üksnes abivahendid inimestele, kes võitlevad valeinfo vastu. Kas need on ka edukad valeinfo vastu võitlemisel, see on avatud küsimus," ütles KINIT-i uurija Jakub Šimko.