Mõtte tunnistada Moskva patriarhaat terrorismi toetavaks institutsiooniks käis sotsiaaldemokraat siseminister Lauri Läänemets välja läinud neljapäeval ETV saates "Esimene stuudio"."

"Ma teen ettepaneku riigikogule, et riigikogu oma avalduses kuulutaks Moskvas tegutseva patriarhaadi tegevused terrorismi toetavateks ja sellest tulenevalt lähen ma siis kohtusse ja teen ettepaneku siintegutseva kiriku organisatsiooni tegevuse lõpetamiseks," rääkis Läänemets. "See ei puuduta kogudusi, see ei tähenda, et kirikud pannakse kinni, aga see tähendab, et side Moskvaga saab läbi lõigatud."

Riigikogu avalduse mustand hakkas küpsema esmaspäeval. Läänemetsa erakonnakaaslane Jaak Aab meenutas, et esimese faktirea panid paberile siseministeeriumi ametnikud. Poliitikud kirjutasid selle peale sidusa teksti, mis kandis pealkirja "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa terroristlikku režiimi toetavaks institutsiooniks."

Paar päeva poliitikute seas ringelnud mustandis seisab, et Moskva patriarhaadi tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda ning et riigikogu ei saa lubada, kuidas religioossed institutsioonid usuvabaduse katte varjus ühiskonda lõhestavad.

"Moskva patriarhaat on Venemaa hübriidrelv agressiivse poliitika teostamiseks maailmas," seisab mustandis.

Jaak Aabi sõnul võeti terrorismi toetava institutsiooni mõiste varem kõlanud avaldustest. "Need samad sõnad sisalduvad riigikogu avaldustes ja Euroopa parlamendi resolutsioonides, mis ütlevadki seda, et Venemaa Föderatsioon on terroristlik režiim ja terrorismi toetav riik," rääkis Aab.

Suur saal hääletab muudetud teksti üle

Kolmapäeval laeti riigikogu sisemisse süsteemi avalduse lõppversioon, millele hakati allkirju korjama ja mis neljapäeval 52 allkirjaga üle anti. Kuid uus tekst kannab pealkirja "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks."

Ka see tekst ei kohtle Moskva patriarhaati ega patriarh Kirilli siidikinnastes. Seal märgitakse, et Moskva patriarhaadi üleskutsed kätkevad endas ohtu Eesti julgeolekule ning et riigil tuleb inimesi kaitsta terroristliku ja muu vaenupropaganda eest.

"Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest," seisab avalduses.

Kuid terrorismi toetav institutsioon on asendunud Venemaa sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga.

"Põhjendus on ka selles, et keegi ei saaks seostada seda niimoodi, mida ei ole silmas peetud, et õigeusklikud või õigeusklikud kogudused on terrorismi toetavad," ütles Aab.

Aabi väljaöeldud mõtet kordasid ERR-ile ka mitmed teised poliitikud, kelle sõnul tuleb vältida võimalust, et paralleele hakataks tõmbama Eestis elavate õigeusklike ja terroristide vahel.

Mis puutub avalduse vastuvõtmisele järgnevaid võimalusi, siis usub Aab, et juriidiliselt oleks mõlemal teksti versioonil sarnane mõju.

Fraktsioonides pole üksmeelt

"Riigikogu on sarnastes küsimustes eriti sõja ajal üsna mitu sellist hinnangulist avaldust teinud ja nüüd tundus, et oleks aeg teha ka eriti pärast seda Vene rahvuskogu püha sõja bullat," sõnas riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

"Ma saan aru, et seda vajab rohkem siseminister oma järgnevate tegevuste toetamiseks või aluseks, millele siis toetuda. Kuigi minule on jäänud arusaamatuks, et mida siis siseministeerium konkreetselt ellu kavatseb viia," sõnas Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.

"Ma arvan, et siin pigem võiks istuda ühise laua taha kiriku esindajatega. Seda enam, et nad on seda mitu korda ise pakkunud, neil on kompromissettepanekud olemas. Minu meelest oleks see palju konstruktiivsem kui hakata riigi poolt neid survestama, mis ei ole väga omane demokraatlikule riigile," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.