"Me praegu kompame seda, mis need variandid on. Kui muid variante ei ole, siis on võimalus ka sundlõpetamine, mida siseminister on n-ö viimase variandina välja käinud," rääkis Ringvee kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Aga saame rääkida ka sellest, et vaimulikud või kogudused liiguvad teise kiriku alla," lisas ta.

Lisaks MPEÕK-le tegutseb Eestis ka Konstantinoopoli patriarhiga seotud Eesti apostlik-õigeusu kirik (EAÕK), mis on enne 1940. aastat Eestis tegutsenud õigeusukiriku õigusjärglane.

Lisaks viitas Ringvee sellele, et umbes 1500 Venemaa piiridest väljaspool tegutsevat õigeusu vaimulikku on tunnistanud Moskva patriarhi Kirilli Venemaa praeguse režiimi tegevust õigustava ja Ukrainale kallaletungi toetava õpetuse hereetiliseks ehk ketserlikuks ning kui ta ketseriks tunnistataks, saaks kogudused temast lahti öelda.

Sundlõpetamise korral lõpetatakse aga usulise ühenduse tegevus ning sellega kaoks ka tema side Moskva patriarhaadiga, selgitas Ringvee. "Nad võivad uuesti ümber formeeruda selliselt, et seda sidet enam ei ole," lisas ta.

Küsimusele, kas loodav uus usuühendus võiks soovi korral selle ühenduse Moskvaga uuesti luua, vastas Ringvee: "Või siis mitte looma. [Sest] kui see uuesti luuakse, siis ollakse täpselt sama probleemi otsas uuesti tagasi."

Tema sõnul on küsimus kiriku juhtimisstruktuurides ja inimestes, kes juhtrolle täidavad. "Vajaduse korral on võimalik inimesi liigutada, on võimalik tuua uusi inimesi – kogu pilti ümber mängida," rääkis Ringvee.

Ta rõhutas, et kindlasti ei ole riigi eesmärk saata politseinikud või kohtutäiturid kirikuhoonetesse sealt preestreid välja tõstma.

"Ma usun, et selleni kunagi ei jõuta. Kui räägime siseministri väljaütlemisest, [riigikogu] poliitilisest avaldusest (milles kutsutakse katkestama sidet Moskva patriarhaadiga – toim.), siis me räägime julgeoleku kontekstist, julgeoleku küsimustest – mitte usu küsimustest, religiooni praktiseerimise küsimustest. Keegi ei soovi usu viljelemist piirata, vaid probleemiks on just sidemed Moskvaga ja sealt tulevate sõnumite ja kogu selle propagandaga," selgitas siseministeeriumi usuasjade nõunik.

MPEÕK kuulub Moskva ja kogu Venemaa patriarhi kanoonilise (usulise) jurisdiktsiooni, kuigi on Vene õigeusu kiriku põhimääruse kohaselt osas küsimustes omavalitsuslik kirik. Kanooniliselt on MPEÕK osa Moskva patriarhaadist, mida juhib Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Moskva patriarhaadi põhikirja kohaselt laieneb selle jurisdiktsioon õigeusklikele, kes elavad Vene õigeusu kanoonilistel aladel, milleks see kirik peab ka Eestit.

Moskva patriarhaadi korraldatud ja patriarh Kirilli juhtimisel Maailma Vene Rahvaste Nõukogus 27. märtsil vastuvõetud avalduses kutsuti üles "pühale sõjale" läänega, mis kannab "satanistlikke väärtusi" ja õigustati Venemaa sõda Ukrainas kui "võitlust Kurjaga". Avaldusest järeldub, et ka Eesti riik on Moskva patriarhaadi vaenlane, sest toetab Ukrainat ja ka Eesti vastu käib püha sõda.