Ukraina abipaketi laupäevane hääletus esindajatekojas kutsus esile juubeldamist, kuid mitte usku pöördesse poliitikute suhtumises, ütlevad eksperdid. Arvestatav osa vabariiklastest on selle vastu, et USA osaleks lähiajal sõjalises abis või vahetumas sekkumises välismaal.

"See on osa isolatsioonilisemast trendist, mis Ameerika poliitikat on mõjutanud juba viimased 10 kuni 15 aastat, mis on Iraagi ja Afganistani sõdade peegeldus. Ja nii jääb see veel mõneks ajaks," ütles USA-ekspert Andreas Kaju.

Kuivõrd Iraani rünnak Iisraelile mõjutas USA hääletust, jääb esialgu saladuseks, ütles Kaju. Pole teada, mida esindajatekoja spiikrile Mike Johnsonile ja võtmekomiteedele ütlesid teised saadikud ja luureasutuste juhid viimaste nädalate nõupidamistel.

"Sealhulgas kongressi välisasjade komitee esimees Mike McCaul, kes oli väga oluline rollimängija selles, et kongressi spiiker ja tema meeskond sellele otsusele taha tulid. Spiiker Johnson kasutas mõned päevad tagasi isegi sellist lauset, et pärast neid briife on ta veendunud, et Iraan, Hiina ja Venemaa on kurjuse telg," rääkis Kaju.

Lahtine on vabariiklasest presidendikandidaadi, eelmise presidendi Donald Trumpi osa, kes spiiker Johnsonile nädal tagasi oma toetuse andis. Ehk toob selgust see, kuidas Trump lähiajal Ukrainast kõneleb.

Poole aasta pikkune paus USA abis on aga Ukrainale maksnud Avdijivka – 130-140 ruutkilomeetrit territooriumi, ütles reservkolonel Hannes Toomsalu. Pluss õhutõrjemoona lõppemine maksis elektrijaama. Rääkimata tuhandetest sõduritest. Küsimus on, kuivõrd ameeriklaste abi võiks Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini 9. mai paraadi tumestada.

"Ameeriklased on juba õppustega seoses hästi palju kraami tassinud Euroopasse. Tõenäoliselt nädala jooksul ehk jõuab mingi osa laskemoonast ehk ukrainlaste kätte ka. Ehk siis – võib tumestada küll. Ega sealt Tšassiv Jarist ei ole kerge venelastel edasi minna. Seal on suhteliselt suur ja lai kanal ees," selgitas Toomsalu.

Euroopa peab ikkagi jalad kõhu alt välja ajama. Andreas Kaju arvab, et Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikas on muutus toimunud – kaitse-eelarvete kasv eelmisel aastal ilmselt jätkub ka tulevikus. Kaju sõnul on Euroopa liidrid adunud, et tuleb valmistuda mitte ainult Trumpi tulekuks, vaid teistsuguseks kaitsehoiakuks.