Sel nädalal kirjutas Euractiv, et Bolt tegi MKM-i suunal agressiivset lobitööd ning osa suhtlusest läbi MKM-i asekantsleri Sandra Särava. Endise Bolti töötajana on Säraval siiani alles Bolti optsioonid, mida ta ise kolmapäeval ERR-ile antud intervjuus väärtusetuks nimetas.

ERR soovis teada, kui paljudel Eesti poliitikutel või ametnikel veel Bolti optsioone võib olla, kuid Bolti pressiesindaja Liisi Maria Aleksius ütles, et nad ei pea oma endiste töötajate uute töökohtade üle arvet ega oska seetõttu küsimusele vastata.

"Boltis on aastate jooksul töötanud tuhandeid pühendunud inimesi, kes on aidanud ettevõttel kasvada. Enamik meie töötajatest on saanud kompensatsioonipaketi osana ettevõttega liitumisel optsioone, mis peegeldavad nende panust ettevõttesse," lausus Aleksius.

Mis aga optsioonide reaalset väärtust puudutab, siis see selgub tema sõnul börsile mineku korral ja on praegu hüpoteetiline.

"Tegelik väärtus selgub tulevikus, mis sõltub paljudest teguritest," lausus ta.

Bolti kommunikatsiooninõunik Katriin Loorents täpsustas pärast loo ilmumist, et oma huve peavad ametnikud ja poliitikud deklareerima oma uue tööandja kaudu ning ühelgi börsiettevõttel pole olemas registrit, kuhu nad oma endiste töötajate uusi töökohti üles märgiks.

"Kui inimene läheb uude töökohta, palub uus tööandja tal täita majanduslike huvide deklaratsiooni ja seal tuleb üles märkida ka optsioonid, aktsiad, osalused ettevõtetes ja nii edasi. Seega inimene ise vastutab selle info jagamise eest. Kõik asutused seda ei nõua, aga minu teada riigisektoris ja vastutusrikastel ametikohtadel on see standard," lausus Loorents.

Euractivi andmetel saatis Bolt mullu oktoobris, kui Euroopa Liidu liikmesriigid arutasid platvormitöötajate nagu näiteks Bolti kullerite uute töötingimuste kehtestamise üle, MKM-ile direktiivi kohta valmiskirjutatud seisukoha koos soovitusega, et Eesti valitsus võiks sellele alla kirjutada ning julgustada sama tegema ka teisi liikmesriike, kes olid varem direktiivi kehtestamisele vastu olnud.

Bolti koostatud "seisukoht" jõudis ministeeriumini asekantsler Särava kaudu, kes saatis selle kirja küll edasi, märkides, et ta ise ei soovi Bolti puudutavate teemadega tegelda, kuid lisas siiski, et Eesti ettevõtjaid peaks toetama.

Särav töötas Boltis aastatel 2019 kuni 2021 valitsussuhete juhi ja globaalse kestliku arengu juhina.

Mullu märtsis kirjutas ERR, et Särav jättis asekantslerina oma majanduslike huvide deklaratsioonis märkimata Boltis töötamise ajast alles olevad ettevõtte optsioonid. Särav ütles ise toona, et see jäi tegemata teadmatusest ja kuigi Bolti tegevjuht Martin Villig olevat ta hea sõber, ei aja ta MKM-is Bolti asja.