Mullu oktoobris, kui Euroopa Liidu liikmesriigid arutasid platvormitöötajate nagu näiteks Bolti kullerite uute töötingimuste kehtestamise üle, saatis Bolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) valmiskirjutatud seisukoha direktiivile koos soovitusega, et Eesti valitsus võiks sellele alla kirjutada ning julgustada sama tegema ka teisi liikmesriike, kes olid varem direktiivi kehtestamisele vastu olnud, kirjutab Euractiv.

Bolti koostatud "seisukoht" jõudis MKM-i asekantsler Sandra Särava kaudu, kes saatis selle kirja küll edasi, märkides, et ta ise ei soovi Bolti puudutavate teemadega tegelda, kuid lisas siiski, et Eesti ettevõtjaid peaks toetama.

ERR kirjutas mullu aprillis, et aastatel 2019 kuni 2021 Boltis valitsussuhete juhi ja globaalse kestliku arengu juhina töötanud Säraval olid MKM-is töötades jäänud majanduslike huvide deklaratsioonis märkimata talle kuuluvad Bolti aktsiaoptsioonid. Särav ütles ise toona, et see jäi tegemata teadmatusest, ja kuigi Bolti tegevjuht Martin Villig olevat ta hea sõber, ei aja ta MKM-is Bolti asja.

Lisaks Eestile olid direktiivile varem vastu olnud Saksamaa, Kreeka ja Prantsusmaa ning need neli riiki üritasid viimasel hetkel direktiivi vastuvõtmist takistada, väites, et uute maksukohustuste seadmine platvormitöö firmadele on ebaproportsionaalne, mõjuks koormavalt ettevõtetele ning halvavalt innovatsioonile. Direktiiviga muudetakse selgemaks reeglid, kuidas platvormitöö tegijad liigitakse töötajateks, kelle pealt ettevõtted peavad maksma tööjõumakse ning kellele hakkaksid seega kehtima sotsiaalsed garantiid. Lõplik direktiivi versioon saigi surve tõttu pehmem.

Tihe meilivahetus tippametnikega kestis kaks aastat

Euractivi kätte jõudnud meilivahetusest tuleb välja, et Bolt nägi suurt vaeva, et Eesti seisaks platvormitöö firmade eest ning prooviks iga hinna eest direktiivi muuta nende jaoks soodsamaks. Bolt kirjutas valmis Eesti valitsuse seisukohtade tööversiooni, millega nende hinnangul oleks võinud võidelda toonase EL-i eesistuja Hispaania eelistatud direktiivi versiooni vastu. Juunis kokku lepitud versioonis olid töötajate ja platvormiettevõtjate töösuhted reguleeritud leebemalt.

Bolti esilobist Lääne- ja Lõuna-Euroopas Aurelien Pozzana saatis meili Säravale, kus oli esitatud üsna tavapäratu ettepanek: esitada Bolti koostatud kiri eesistuja Hispaaniale, kes oli asunud läbirääkimisi Boltile ebasoodsalt suunama. "Me loodame, et Eesti valitsus allkirjastab (kirja) ja julgustab teisi "liitlasriike" seda samuti tegema, et eesistuja Hispaania ei taganeks juunis tehtud kokkuleppest nõukoguga," kirjutas Pozzana.

E-kirjale oli lisatud Bolti poolt valmis kirjutatud tekst, mis oli vormistatud nagu Eesti valitsuse algatus, et leida toetust direktiivi vastu: "Meie, EL liikmesriikide tööministrid, avaldame kahtlust, kas läbirääkimised platvormitöötajate töötingimuste parendamiseks liiguvad ikka õiges suunas." Pöördumise lõpus oli kirjas üheksa liikmesriiki, nende seas Austria, Rootsi, Kreeka ja Prantsusmaa.

Pozzana viitas oma kirjas ka kohtumisele, mis toimus Bolti tippjuhi Jevgeni Kabanovi ja Eesti majandusministri ja rahandusministri vahel.

Meilivahetus Bolti ja MKM-i vahel leidis aset ajal, mil arutelud direktiivi üle olid kõige tulisemad. Mullu oktoobris pöördus Bolt taas Särava poole, avaldades nördimust, kuhu läbirääkimised Hispaania juhtimisel olid liikumas. Särava vastust Boltile aga MKM Euractivile ei avaldanud.

Samuti ei avaldanud MKM oma ametnike lobikohtumisi Boltiga.

Lisaks sai Euractiv teada, et Särav sai korrapäraselt ülevaateid olukorrast teiselt platvormiettevõttelt, Woltilt. Et Särav kohtus Wolti esindajatega mullu septembris, selgub ka MKM-i lobikohtumiste registrist. MKM ei avaldanud Euractivile, mis oli Särava ja Wolti suhtluse sisu.

Lisaks suhtles otse Eesti valitsusega Bolti avalike suhete juht Henri Arras.

Euractivi sõnul tuleb eri kirjavahetusest välja, kuidas ettevõtted üritasid ära kasutada just Eestit, kelle poolehoid platvormiettevõtetele oli laialt teada, et seeläbi avaldada survet teistele liikmesriikidele.

Euractiv märgib, et kahe aasta jooksul toimunud kirjavahetus Bolti ja Eesti valitsusametnike, sealhulgas ministrite vahel, näitab, kui agressiivselt Bolt ja teised ettevõtted võitlesid selle direktiivi vastu.

Euractivi sõnul pole tegu millegi ebaseaduslikuga, kuid see näitab, kui agressiivne platvormitööettevõtete lobitöö oli ning et see, kui ametnik on ka mõne ettevõtte aktsiate omanik, on siiani hall ala.

Euroopa Liidu liikmesriigid hääletasid märtsis platvormitöö direktiivi vastuvõtmise poolt, teiste hulgas Eesti. Euroopa Parlamendis on direktiiv, mida Euractiv nimetas tugevalt lahjendatuks, hääletusel kolmapäeval.

MKM: käik kohtumised on avalikud

MKM-ist öeldi ERR-ile, et ministeeriumi lobikohtumised on avalikud, sealhulgas on seal välja toodud kohtumised Bolti ja Wolti esindajatega.

MKM märkis, et Euractivi allika Corporate Europe Observatory teabenõudele vastas MKM 28. märtsil ning seal kirjas olid välja toodud ka kõik kohtumised platvormide esindajatega.