René Värk: väga palju ohvreid ei tähenda tingimata genotsiidikuritegu
Sõna genotsiid on tänapäeval muutunud populaarseks väljendiks, kuid tegelikult on genotsiid väga kitsas kuritegu, ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor René Värk "Välisilmas".
Viimastel päevadel on kasvanud üleskutsed sõltumatuks uurimiseks seosest väidetega, et Gaza sektoris al-Shifa ja Nasseri haiglakompleksi lähedalt on leitud haudadest üle 300 surnukeha.
René Värgi sõnul võib loota, et Gazas toimuva kohta rahvusvahelise meeskonnaga uurimismenetlus tuleb, kuid küsimus on, kus niisugune uurimisorganisatsioon luuakse. Värk selgitas, et tavaliselt tehakse seda rahvusvaheliste organisatsioonide juures ja hea variant oleks, kui seda teeks ÜRO julgeolekunõukogu, sest sellisel juhul on kõik riigid kohustatud tegema koostööd uurimisorganiga. Värgi sõnul on aga see tühi lootus, sest Venemaa või USA paneksid sellele ilmselt veto.
Värk märkis, et Palestiinal on vaatlejariigina ÜRO-s võimalik teema tõstatada, kuid tõenäoliselt ei vii see kuhugi.
"Alati võib asja arutada ÜRO peaassambleel, aga peaassamblee tavaliselt selliseid uurimisorganeid ei moodusta. Ja isegi kui ta seda teeks, on iseküsimus, kas Iisrael ja teised naaberriigid teeks sellise organiga koostööd," lisas ta.
Seda, kas Palestiina omavalitsus ise suudaks uurimisega tegeleda nii, et see ka lääneriikidele arusaadav oleks, on Värgi sõnul keeruline hinnata.
"Väga raske on praegu hinnata, milline on palestiinlaste võimekus, sest vaenutegevus on käinud rohkem kui pool aastat ja kindlasti ka riikide arusaam sellest, mis on tõendid, millised tõendid on kohtus kasutatavad, on üsna erinevad," selgitas ta.
"Ja tegelikult oleks väga hea, kui Palestiinasse saaks uurima rahvusvahelised eksperdid. Aga selleks on vaja saada Palestiinasse ja on vaja sinna saada varustus, peab olema ligipääs uurimiskohtadele. Aga kui vaenutegevus aktiivselt käib, siis milline on see võimekus," lisas Värk.
Värk märkis, et taoliste uurimiste läbiviimine tuleb väga põhjalikult läbi mõelda, sest mõlemad osapooled ei pruugi koostööd teha.
"Loomulikult on alati see, et taolised uurimised võidakse sisuliselt ka kaaperdada. Koostööd peavad tegema mõlemad osapooled. Ei saa välistada, et kui tegelikult minnakse Palestiinasse kohale, siis üks pool kasutab seda enda huvides ära, kas või infooperatsioonide mõttes. Nii et selline asi tuleb tihti väga hästi läbi mõelda," selgitas ta.
Iisrael lükkas tagasi süüdistused, nagu oleks haiglakompleksi juurest leitud ühishaudadega seotud riigi väed. Iisraeli kaitseväe pressiesindaja sõnul kaevasid riigi väed pantvangide otsimise käigus haiglate lähedal välja surnukehad.
Värgi sõnul on seda väidet keeruline kommenteerida, kuid Iisraeli põhjendus võib olla loogiline.
"Võib ju ka niimoodi mõelda, et tegemist on aktiivse vaenutegevuse piirkonnaga, mis tähendab, et on palju ohvreid. Me räägime haiglakompleksist, mis tähendab, et sinna tõenäoliselt toodi haavatuid, haigeid, kui oli palju surma saanuid, siis tuli need surma saanud kuhugi ära matta. Kuna tegemist on väga sooja piirkaonnaga, siis kaua oodata ei saa. Elektrit ei ole, külmikud kas ei tööta või neid ei saa piisavalt töös hoida. Nii et võivad iseenesest olla üsna loogilised põhjendused, miks on palju inimesi haigla juures maetud," arutles ta.
Palju ohvreid ei tähenda alati genotsiidikuritegu
Lõuna-Aafrika Vabariik pöördus Haagi Rahvusvahelise Kohtu poole, et uurida, kas Iisrael paneb Gazas toime genotsiidiakte.
Värk selgitas, et sellises kohtumenetluses on alati mitu faasi. Esimene faas on praegusel juhul see, kus Lõuna-Aafrika Vabariik palus kohtul määrata esmased õiguskaitsevahendid, mille eesmärk on säilitada võimalust mööda olemasolevat olukorda ja vältida olukorra halvemaks minekut. Kohus ütleski ühe asjana seda, et Iisrael peab hoiduma genotsiidiaktidest ja peab ka säilitama võimalikud tõendid selle kohta, et genotsiidiakte on toime pandud.
Värk rõhutas, et kohus ei öelnud, et Iisrael on genotsiidiakte toime pannud. "Ta lihtsalt ütles ettevaatusest, et ei tohi selliseid asju teha. Ja nüüd edasi ühel hetkel jõutakse asja sisulise aruteluni, aga see võib võtta pikka aega," lisas ta.
"Kohus ennekõike hindab, mis olukord on, kas Iisrael on pannud toime genotsiidakte või pole. Ja kui Iisrael peaks olema selliseid akte toime pannud, on Iisraelil riigivastutus ja sealt tuleb edasi hakata vaatama, kuidas sellist rikkumist heastada. Aga praegu on veel väga vara öelda, kohus ei ole midagi sisuliselt otsustanud," rääkis Värk.
Värk selgitas, et genotsiidil on täpne tähendus ja see, kui on väga palju ohvreid, ei muuda olukorda alati genotsiidikuriteoks.
"Genotsiid on tänapäeval muutunud üsna populaarseks väljendiks, aga tuleb arvestada, et genotsiid on tegelikult väga kitsas rahvusvaheline kuritegu. Me räägime tegudest, mis on kavatsusega toime pandud, eesmärgiga hävitada osaliselt või täielikult teatud inimgrupp. Ja see inimgrupp peab olema välja valitud kas kodakondsuse, etnilise kuuluvuse, rassi või religiooni järgi. Ehk ma valin näiteks ühe usugrupi välja ja mul on plaan see usugrupp siit maamunalt hävitada. See tähendab, et selle kõige taga on mingi plaan, mingi organisatsioon. Kui meil on lihtsalt palju, isegi väga palju ohvreid, siis see ei muuda olukorda tingimata genotsiidikuriteoks," rääkis ta.
Isegi terroriorganisatsiooni tegevus ei pruugi Värgi sõnul olla genotsiid. "Küsimus on see, mida see terroriorganisatsioon teeb. Kui tegemist on terroriorganisatsiooni või terroristidega, siis see ei tähenda, et nende tegevus on kohe genotsiid."
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Tarmo Maiberg