Ergma: kui me poleks EL-is ja NATO-s, oleks meil siin teistmoodi võim
Kui Eesti sai Euroopa Liitu, oli toona üks peamine vastuargument liitumisele, et alles astusime ühest liidust välja, milleks on meil vaja uut. Praeguseks on see paljude jaoks ainuõige samm – toonane riigikogu esimees Ene Ergma usub, et ilma EL-i ja NATO-ta oleks Eestis praegu teistsugune võim.
2004. aasta volbriööl loeti Stenbocki maja õuel ühiselt minuteid, mil Eestist saab Euroopa Liidu liige. Üleriigilise poistekoori laulja Kuldar Schüts otsustas toona ajaloolist hetke tähistada omal moel.
"Kuna me läksime Euroopa Liitu, siis ma teadsin, et Eesti kroon vahetub euro vastu välja ja me lasime õhupallid Stenbocki õuelt lendu ja ma sidusin ühe viiekroonise selle külge. Lasin tal minna ja ütlesin: "Hüvasti, Eesti kroon ja teretulemast, euro"," meenutas nüüdne koorijuht, poistekoori Kalev vilistlane.
Praegu ei oska Schüts öelda, kust see teadmine pärit oli, sest euro võeti Eestis kasutusele 2011. aastal. Küll mäletab ta toonaseid jutte, et kas Eesti ikka peab euroliitu minema ja kindlasti läheb elu palju kallimaks. Talle tundus Euroopa Liitu astumine igati loogilise ja õige sammuna.
Asised eestlased tähistasid 20 aastat tagasi Euroopa Liitu astumist suurte metsaistutustalgutega. Kasvama pandi miljon puud. Vardil lõid metsaistutuses kaasa riigikogu esimees Ene Ergma ja president Lennart Meri.
Ene Ergma oli üks neist poliitikutest, kes enne Euroopa Liitu astumise referendumit inimestega kohtumas käis ja inimeste põhimure oli suhkur.
"Iga kord küsiti minu käest – suhkrumaks ja milline tuleb suhkruhind. Kuni me jõudsime ärimees Oleg Grossi juurde, siis kuna tema teadis neist asjadest võib-olla palju paremini kui mina, kes oli teaduses olnud ja ma ei olnud eriti suhkrusööja ka, siis tema ütles, et kuulge, kui 1991. aastal lahkusime Nõukogude Liidust, siis suhkruhind oli palju kõrgem kui praegu," meenutas akadeemik Ergma.
Ergma sõnul kipuvad inimesed unustama, kui raskelt soovituni jõuti ja kui palju tuli selleks pingutada.
"Mina omalt poolt tahaksin öelda, suur-suur tänu kõikidele inimestele, kes sellega tegelesid. Ma olen veendunud, et kui me ei oleks läinud Euroopa Liitu, kui me ei oleks läinud ka NATO-sse, ma usun, et meil oleks siin natukene teistmoodi võim," rääkis ta.
Suurema osa miljonist puust panid kasvama toonased laulu- ja tantsupeolised, sest mets oli sel suvel toimunud tantsupeo teema. Toona tundus laulupeo peakorraldajale Aet Maateele euroliitu astumine edasiviiva otsusena ja ka praegu peab ta seda õigeks sammuks.
"Eks pluss on kindlasti see, et koos ollakse tugevamad. Me oleme ikkagi nii pisikene imetabane rahvas, kes armastab oma kultuuri ja keelt ja eks meil on nii palju sisu ja säsi, et me suudame seda hoida. /.../ Tõesti ma ei tahaks iga hommik ärgata selle uudisega, kas me juba pakime asju ja ravimeid selleks, et kogu aeg on sõjahirm. Aga selge on see, et üksi me selles teemas kindlasti ei püsiks," rääkis Maatee.
Kuigi Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks oli ajalooline sündmus, polnud see siiski piisava kaaluga, et laulupeo viimaseks looks oleks olnud Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" asemel Euroopa Liidu hümn. Just selline mõte kellelgi tuli, aga see lükati tagasi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"