See, kui palju raha Eesti Rahvusringhääling (ERR) riigieelarvest saab, sõltub praegu iga-aastasest poliitilisest otsusest ehk riigieelarve protsessist.

"Meediavabaduse määrus, mis äsja vastu võeti, rõhutab seda, et avalik-õiguslike ringhäälingute eelarved peaksid olema valitsuse otsustest sõltumatud ja nad peaksid olema ka prognoositavad," rääkis kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar.

Kultuuriminister Heidy Purga saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, kus pakutakse välja kaks võimalikku rahastusmudelit. Neist esimese puhul saaks ERR kindla protsendi laekunud aktsiisidest ja füüsilise isiku tulumaksust. Selleks, et eelarvet saaks pikemalt prognoosida, võetaks aluseks üle-eelmisel aastal laekunud maksusummad.

Teise välja pakutud mudeli puhul saaks rahvusringhääling kindla protsendi üle-eelmise aasta sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Jõesaar märkis, et maksulaekumisest sõltuv rahastus teeks prognoosimise lihtsamaks, sest SKP-d korrigeerib statistikaamet ka tagantjärele.

"Ma saan ka väga hästi aru, et valitsuse suur probleem on, et väga paljud eelarvelised vahendid on juba erinevate valemite või seadustega kinni pandud ja paindlikkust eelarve kujundamisel jääb riigikogul ja valitsusel järjest vähemaks," tõdes Jõesaar ning lisas, et ministeerium jääb oma ettepanekutele tagasisidet ootama. "Siin tuleb see kompromiss leida."

Kahepoolsed rahastuskokkulepped keelataks ära

Jõesaare sõnul võiks seadusemuudatus lahendada ka teise rahvusringhäälingu rahastamist ja sõltumatust puudutava probleemi. Ta märkis, et osa ERR-i tuludest ei pärine riigieelarvest, vaid nii-öelda huvitatud osapooltelt.

"Näiteks on saadud raha Tartu kultuuripealinna avaürituse ülekande tegemiseks, jalgpalliülekannete tegemiseks ning erinevate aastaauhindade ja preemiate ülekannete tegemiseks," rääkis Jõesaar. "Selline lahendus ei sobi avalik-õiguslikule ringhäälingule, et kohale sõidetakse nende juurde, kellel on tootmiskulude katteks omapoolne finantseering olemas."

"Meil on võimalus seda olukorda täna normaliseerida ja selline käitumine lõpetada," lisas Jõesaar.

Väljatöötamiskavatsuses pakutud seadusemuudatus keelaks rahvusringhäälingul taolised kahepoolsed kokkulepped ära.

Jõesaar märkis, et endiselt jääks ERR-ile võimalus osaleda hangetel ja avalikes taotlusvoorudes.

"Siis oleks kõigil osapooltel ka võrdne võimalus sellest osa saada. Et vältida seda olukorda, kus otseselt pöördutakse ERR-i poole ilma hankementluseta," selgitas Jõesaar.

Uute meediateenuste loomise eel tuleks hinnata nende mõju turule

Jõesaar märkis, et tänase seaduse järgi toodab ERR vähemalt kahte teleprogrammi, nelja raadioprogrammi ning ringhäälingunõukogu loal ka muid meediateenuseid.

Just viimase punkti alusel on ERR teinud valmis Jupiteri platvormi ja Eesti Raadio äpi. Jõesaare sõnul pole tänane regulatsioon piisavalt selge ning tehnoloogianeutraalsus tuleks sõnastada seaduses.

"Peaks sätestama, et avalik-õiguslik meediateenus on kõigile kättesaadav ka internetis," sõnas Jõesaar. "Riigile on oluline, et ei tekiks katmata alasid. Näiteks et noored jääksid informatsiooniväljast välja."

Erameedia väljaandjad on juba aastaid rääkinud, et ERR võtab mitmete oma tegevustega ära nende turuosa. Etteheiteid on kõlanud nii Jupiteri voogedastusplatvormi kui ERR-i uudisteportaali kohta.

Andres Jõesaare sõnul ei jäta ministeerium erameedia muresid tähelepanuta. "Aga see, mida me soovime, on õigusselgus. Et mõlemal osapoolel oleks täiesti arusaadav, milline on see mängumaa, millel tegutsetakse. Ja kindlasti tuleb siin jälgida üldist turu tasakaalu," sõnas ministeeriumi meedianõunik.

Väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et enne, kui rahvusringhääling tuleb turule uute meediateenustega, peaks tegema mõjuhindamise. Ka see kohustus tuleb Euroopa Liidu regulatsioonist, mille järgi peab hindama, kas uued teenused "teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile."

Kultuuriministeerium pakub välja kaks võimalikku mõjuhindajat. Esimese mudeli puhul vaataks uutele teenustele peale tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, teise mudeli puhul ERR-i nõukogu.

Jõesaare sõnul paneks see, kes taolise ülesande saab, paika ka lävendi, missugune muudatus on piisavalt oluline, et selle mõju hinnata. Samas kohas pandaks paika ka hindamismetoodika.

"Soome analoog on, et neid hindamisi on tellitud advokaadibüroodelt, kes on andnud oma hinnangu, et kui palju võiks uus teenus mõjutada erameedia kasumlikkust, kui palju ta võiks ühiskonnale kasu tuua näiteks informatsiooni parema kättesaadavuse näol või kas ta pakuks kultuuriliselt mingit uut väärtust," selgitas Jõesaar.

Lõpuks peaks ekspertkogu näitama uuele teenusele kas punast või rohelist tuld. "See ongi nende otsus," ütles Jõesaar.

Ekspertide osakaal ERR-i nõukogus kasvaks

Kultuuriministeeriumis välja pakutud väljatöötamiskavatsus muudaks ka ERR-i juhtimist. Praeguse seaduse alusel kuulub ERR-i nõukokku üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist ja neli valdkonna asjatundjat.

Niimoodi sõltub ringhäälingunõukogu koosseis otseselt valimistulemusest. Ehk kui riigikokku pääsevad nelja erakonna esindajaid, on spetsialiste ja poliitikuid nõukogus võrdselt. Praegu kuuluvad sinna kuue fraktsiooni esindajad ja neli eksperti.

Nõukogu koosseis on selgelt poliitikute poole kaldu. "Kunagi plaanitud tasakaal on paigast ära," sõnas Jõesaar.

Väljatöötamiskavatsuse järgi peaks nõukogus olema pidevalt üks ekspert rohkem, kui seal on poliitikuid.

Eksperdid valitaks avaliku konkursiga nagu täna. Kuna konkursi korraldaks endiselt riigikogu kultuurikomisjon, tõdes Jõesaar, et ekspertide valimine jääks ka edaspidi poliitiliseks. Ta märkis, et paarkümmend aastat tagasi ekspertide valimine niivõrd poliitiline protsess polnud.

"See on poliitilise kultuuri osa, et kandidaatidel pole võimalust olnud oma programmi tutvustada või isegi kohtuda komisjoniga. Iseenesest saaks kultuurikomisjon ka tänase seaduse raames seda kõike palju läbipaistvamalt teha," sõnas Jõesaar. "See oht, et komisjon teeb poliitilisi otsuseid, jääb loomuliult alles."

Ministeeriumis plaanitav seadusemuudatus puudutaks ka rahvusringhäälingu peatoimetajaid ja toimetuste juhte. Praegu on kümne peatoimetaja ja kaheksa toimetuse juhiga sõlmitud tähtajatud töölepingud. Kultuuriministeeriumi hinnangul võiks nende tööleping olla viieaastase tähtajaga.

"See ei tulene sellest, et praegusel hetkel oleks midagi kellegagi valesti," ütles Jõesaar. "Me lihtsalt ühtlustame, et kõigil kultuuriasutustel ning teadus- ja haridusasutustel oleks samasugune lähenemine olulistele positsioonidele."