Skõbõtskõi lisas, et Harkivist põhja pool asuva Vene väekoondise arvukus on 35 000 sõdurit ja seda on kavas laiendada 50-70 000-ni. Vaenlane plaanib luua ka 15-20 000-mehelise reservi, mis paikneb kaugemas tagalas ja mida saab kasutada soovitud suunal.

Samas märkis Defense Express, et tähelepanu tasub eelkõige pöörata Vene vägede kasvutempole. Pea kuu aega tagasi teatas Skõbõtskõi, et vaenlase maavägede komponendis on 474 000 sõdurit, seega võib öelda, et kuu juurdekasv oli 40 000.

"Ja kui võtta veel vanemad andmed, siis 2023. aasta lõpus oli jutt 450–460 000-st ehk 2024. aasta esimese viie kuuga kasvas sõjaga otseselt seotud Venemaa maavägede isikkoosseis 54–64 000 inimese võrra," märkis Defense Express.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmeil kaotasid Venemaa relvajõud aprillis ligikaudu 27 000 ning aasta algusest 84 000 sõdurit. Neid numbreid arvestades võib öelda, et aasta algusest kuni mai alguseni Vene vägedesse värvatute arv küünib ligi 140 000-ni.

"Märgime, et vaatamata tõeliselt suurele arvule on need üsna korrelatsioonis Venemaa enda avaldustega. Muu hulgas hooples julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedevi veebruaris, et aasta alguses värvati Venemaal sõjaväkke keskmiselt 1060 inimest päevas, kuigi sügisel teatati tempost 1725 inimest päevas," märkis Defense Express.

Ajakirjanikud lisasid, et okupantide arvu suurendamine on võimalik "osalist mobilisatsiooni" läbi viimata, mistõttu jääb sund edaspidi Vene Föderatsioonile veel üheks võimaluseks sõjaväekohuslaste värbamist kiirendada.

"Kuigi usuti, et selle kasutamist raskendavad Kremli sisepoliitilised riskid, on sellise formaalselt vabatahtliku värbamise tempo juures väheusutav, et Moskval seda tõesti vaja oleks," kirjutas väljaanne.

Defense Express märkis, et hoolimata sellest, et vaenlasel napib soomustehnikat, jätkab ta ründamist isegi "golfikärudel". Okupandid jätkavad edasiliikumist tänu kriitilisele eelisele suurtükkide osas ja võimalusele pea piiramatult kasutada liugpomme.