Financial Timesile antud intervjuus ütleb Weidel, et ta prooviks ennekõike reformida EL-i, näiteks piirates Euroopa Komisjoni võimu.

"Kuid kui reform pole võimalik, kui me ei suuda taastada EL-i riikide suveräänsust, peaksime laskma inimestel otsustada, just nagu Suurbritannia tegi. Ning meil võiks olla rahvahääletus Dexiti üle ehk Saksamaa EL-ist lahkumise üle," lisas Weidel.

EL-ist lahkumist ei toeta enamik Saksamaa elanikest, ent AfD valijate seas on selle idee toetajate ja vastaste arv peaaegu võrdne.

Praegu on AfD toetus tõusnud 22 protsendile, millega asetub erakond kindlale teisele kohale samuti opositsioonis oleva Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) järel. Saksamaa valitsevasse koalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid jäävad kõik tunduvalt alla AfD-le.

Samuti ennustatakse erakonnale esikohta Saksimaa, Tüüringi ja Brandenburgi liidumaade piirkondlikel valimistel, mida peetakse juba selle aasta sügisel. Samas ei ennustata erakonnale valitsusse pääsemist nii liidumaade kui föderaalsel tasemel, sest teised erakonnad keelduvad tegemast koostööd AfD-ga.

Ka Weidel tunnistab, et AfD ei tule Saksamaal võimule enne 2029. aastat ehk enne ülejärgmisi Saksamaa parlamendivalimisi.

Samas rõhutas ta, et teised erakonnad ei suuda lõputult välistada AfD osalemist valitsuses, ning esimesena murdub just CDU.

"CDU ei suuda hoida oma tulemüüri pikas plaanis. [Viimased piirkondlikud valimised näitavad], et me saame moodustada selget parempoolset enamust. Ning CDU ei saa keelduda sellega nõustumast pikas plaanis, eriti Ida-Saksamaa liidumaadel," ütles Weidel.

Oma peamisteks eesmärkideks võimule tuleku puhul peab Weidel selge piirikontrolli kehtestamist ja välismaiste kurjategijate väljasaatmist. Samuti sooviks ta reformida maksusüsteemi, teha riigi õhemaks ning lõpetada ülemineku taastuvenergiale.

"Prantsusmaa kavatseb rajada 15 uut tuumareaktorit ning meie panustame tuulikutele ja päikesepaneelidele, mida me ei suuda isegi ise toota," ütles Weidel.

Kui Weideli käest päriti viimastel nädalatel lahti rullunud skandaali kohta, mis järgnes mitme AfD poliitiku osalusele niinimetatud tagasirände arutelus, mõistis Weidel uudist kajastanud väljaannet.

"See oli lihtsalt katse kuulutada seadusevastaseks ideed, et need inimesed, kel pole õigust siin viibida, või kelle suhtes on langetatud väljasaatmisotsus, võiks seaduse alusel välja saata. AfD on erakond, mis toetab riigi seaduste rakendamist," ütles AfD juht.

Weidel seletas, et tema jaoks tähendab tagasiränne seda, et riigist saadetakse välja inimesed, kes omandasid Saksa kodakondsuse valeinfot esitades. Samuti võiks tema sõnul välja saata topeltkodakondsusega isikud, keda kahtlustatakse terrorismis või kes on süüdi mõistetud kuritegudes. Weidel eitas, et ta toetaks massilisi väljasaatmisi.

Samas ütles ta, et praegu Saksamaal viibivad ukrainlased peavad lahkuma pärast sõja lõppu ning neile ei oleks pidanud sotsiaalgarantiisid tagama.

"On selge, et kui sõda lõpeb, siis ukrainlased peavad minema koju. Nende kodumaal on neid igal juhul vaja, et seda üles ehitada," lisas Weidel.

Weidel on juhtinud AfD parlamendifraktsiooni alates 2017. aastast ehk hetkest, kui erakond esimest korda parlamenti pääses. Tal on doktorikraad majanduses ning ta on töötanud rahvusvahelistes pankades Goldman Sachs ja Allianz Global Investors enne poliitikasse suundumist. Weidel elab koos Sri Lankast pärit naisega ning ta on üks väheseid kõrgtaseme naispoliitikuid AfD-s.