Esimesed suured ettevõtted peavad juba sellest aastast hakkama jälgima, millised on nende tegevusega kaasnevad olulised keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõjud. Nii näiteks peavad nad tegevusaruandes või majandusaasta aruande lisas andma ülevaate, kui palju paiskab ettevõte õhku kasvuhoonegaase, kuidas käideldakse jäätmeid või kuidas tagatakse töötajatele võrdne kohtlemine.

Kui 2024. aastal laienes see kohustus vaid suurtele börsi- ja finantsettevõtetele, siis 2025. aastast juba ka teistele suurtele ettevõtetele.

2026. aasta kohta peavad kestlikkusaruande esitama aga kõik ülejäänud börsile noteeritud ettevõtted, aga ka väiksemad börsil noteeritud krediidiasutused.

Euroopa Liit paneb nüüd paika standardid, mille järgi saaksid oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõju hindama ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

Erinevalt suurtest ettevõtetest või börsiettevõtetest ei muutu sarnane kestlikkusaruande täitmine nendele otseselt kohustuslikuks. Samas ei pruugi osal olla sellest siiski pääsu, kui ollakse näiteks mõne rahvusvahelise suurettevõtte äripartner, kes just oma aruande jaoks sarnast teavet kogub.

"Põhimõtteliselt võidakse seda infot küsida kõigile nendelt ettevõtetelt, kes teevad koostööd suuremate ettevõtetega, kes seda kestlikkusaruandlust peavad koostama. Palju sõltub ka sellest, kui palju teavet koostööpartner nõuab. Kui näiteks üks suurettevõte peab kestlikkusaruandlust täitma, võib-olla ta nõuabki ka oma alltöövõtjatelt väga detailseid andmeid ja ka nemad peavad need andmed esitama, kui nad tahavad oma klienti alles hoida," selgitas kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna Marika Taal tõi näitena Ikea ja Telia, mis mõlemad suurte Põhjamaade ettevõtetena kestlikkust propageerivad. "Telia on rääkinud, kuidas nemad läbi oma tarnijate ja auditite nügivad näiteks allhankijaid, et need muutuksid kestlikumaks," lausus ta.

Taal selgitas, et suurettevõtja peab mõistma kogu oma tootmisahelat, mistõttu peab ta ka andmeid küsima. Tihtipeale on tema tarnijad aga väikesed või keskmised ettevõtted, kel pole ei kestlikkuse- ega keskkonnajuhte.

"See standard peaks looma väiksemamahulise küsimuste struktuuri, mida siis väiksematelt ettevõtetelt küsida. Standardi mõte on, et ehk need küsimustikud ühtlustuvad ja väikeettevõte saab üht ja sama andmestikku saata kõigile oma hankijatele," ütles ta.

EVEA: aruandlus mõjutab ettevõtteid väga negatiivselt

Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas lausus, et kestlikkusaruandlusel saab olema väga negatiivne mõju väiksemate ettevõtete majandusnäitajatele.

"Ettevõtete majandusnäitajad on täna juba tänu mitmele paralleelsele kriisile väga nõrgad. Kui me lisame sinna ka väga suured kohustuslikud halduskulud, siis karta on, et mitmed ettevõtjad ei pea sellele koormusele lihtsalt vastu. Nad lähevad kas hingusele või otsivad endale mingi parema ja lihtsama tegevuse," lausus ta.

Kaas ütles, et olenemata sellest, kas kestlikkusaruanne on kohustuslik või vabatahtlik, tähendab see väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mitu korda suuremat halduskoormust.

"On välja toodud selline armas seik, et tegelikult jah see vabatahtlik standard on palju lihtsam – kui kohustuslik börsil noteeritud ettevõtte standard on 189 lehekülge pikk, siis väikeettevõtte vabatahtlik standard on "kõigest" 56 lehekülge," märkis Kaas.

Samas peab pidama silmas, et väikesed ja keskmised ettevõtted ei pea täitma kestlikkusaruandlust ära tervenisti, vaid ainult selle osa, mis nende koostööpartneritele huvi pakub, olgu selleks keskkonna- ja kliimaküsimused, taastuvenergia kasutamine, sooline palgalõhe või muud inimeste töötingimused.

Kaas ütles, et Euroopa Komisjon on lubanud halduskoormust veerandi võrra vähendada. "Tegelikult on praegu väga raske ette kujutada, kuidas saab seda saavutada, kui nii massiivselt tuleb seda rohepöördega seotud uut aruandlust peale," märkis ta.

Kaas lausus, et aruandluskohustusest on tõenäoliselt mõjutatud tuhanded ettevõtjad. "Kui me võtame, et kui palju on meil ettevõtteid, kes tegelevad näiteks ekspordiga ja kelle klientideks on suurettevõtted, kes teevad allhanget, siis võib arvata, et nendelt kõikidelt seda nõutakse ja siin me räägime tuhandetest ettevõtetest," märkis Kaas.

Marika Taal rahandusministeeriumist ütles, et see, kui paljusid väikeseid ja keskmisi ettevõtteid uus aruandlusviis mõjutab, ei ole siiski teada, sest kõik oleneb sellest, millises valdkonnas tegutsetakse ning kui paljud suurettevõtted sarnaseid andmeid üldse vajavad. Ta lausus, et suuremad ettevõtted võivad rahulduda ka näiteks sektori keskmiste andmetega, laskumata konkreetse ettevõtte puhul liigsetesse detailidesse.

"Ma ütleks, et mündil on ka teine pool. Ettevõte, kes mõistab paremini oma mõjusid ja riske (ning riske peavad ettevõtjad tahes tahtmata tavapärase äritegevuse käigus hindama) on paremini valmistunud tulevasteks kriisideks. Kestlikud tegevused võivad aidata oma konkurentidega positsioneerimisel ning kui kestlikud väärtused muutuvad tavapäraseks, siis ettevõtted, kes neid ei järgi, tõenäoliselt ei kesta ning seda mitte halduskoormusest tulenevalt," märkis Taal.

Kaas: vandeaudiitoreid pole kuskilt leida

Marina Kaas lausus, et seda, kui palju halduskoormus ettevõtetel suureneb, ei oska ta hinnata, sest seda ei ole osanud öelda ka rahandusministeerium. Ta ütles, et aastane kulu on ettevõttele siiski tuhandetes kui mitte kümnetes tuhandetes eurodes.

"Kindlasti läheb kallimaks nii raamatupidamisteenus, lisandub auditeerimisteenus, ühtlasi peab võib-olla ettevõte palkama ka spetsialisti või mõne lepingulise konsultandi, et kogu protsessi läbi närida," ütles ta.

Kaas lausus, et ettevõtjate kulusid suurendab märgatavalt ka tõik, et kuigi aruandlus saab olema vormiliselt väikestele ja keskmistele ettevõtetele vabatahtlik, tuleb koostatud aruandeid hakata ka auditeerima.

"Hetkel seda saavad teha vaid vandeaudiitorid. Auditeerimisteenuse turg on Eestis juba täna kohutavas seisus, sest pakkumine on palju väiksem kui nõudlus. Audiitorit saada on praktiliselt võimatu. Kestlikkusaruandluse auditeerimiseks tuleb audiitoritel läbida täiendav sertifitseerimine, mis tähendab, et siin tekib väga suur turutõrge ja hinnad lähevad lakke," lausus ta.

Marika Taal rahandusministeeriumist ütles, et nii see siiski ei ole.

"Audiitorkontrolli kohustust vabatahtlikul aruande seadusest tulenevalt ei ole, kui ettevõte koostab vabatahtlikult aruande, siis on tema otsus, kas ta soovib seda kontrollida või mitte. Samuti ei ole kestlikkusaruandel, isegi suurettevõtetel 'auditi' ehk põhjendatud kindlustunde kohustust, esialgu on väiksema kindlustundega kontrolli kohustus. Audiitorkontrolli kohustusega aruandeid saab olema maksimaalselt 300, aga tõenäoliselt vähem, sest osa ettevõtjaid saab kasutada konsolideerimise erandit, kui nende emaettevõte koostab konsolideeritud kestlikkusaruannet," lausus Taal.

Ettevõtjad ootavad riigilt tuge ja digilahendusi

EVEA asepresident Marina Kaas ütles, et ettevõtjad ootavad riigilt lisatuge, mis aitaks neil aruandlust tulevikus täita. Nii näiteks on tema hinnangul riigil võimalik rakendada nii IT-lahendusi kui ka tehisintellekti.

"Kindlasti on võimalik luua väikeste, aga ka suurematele ettevõtetele selline IT-platvorm, mis teeks suure osa sellest analüüsitööst ja andmete arvutamisest ise ära. Olgem ausad – CO2 jalajälje arvutus on väga keeruline ja täna on seda võimelised tegema, kui mitte doktorikraadiga, siis väga tõsise inseneriharidusega spetsialistid. Kindlasti ei saa seda teha keskmine väikeettevõtja, kel ei ole palgal spetsiaalset keskkonnaspetsialisti," märkis Kaas.

Marika Taal rahandusministeeriumist ütles, et kliimaministeeriumil on olemas näiteks kasvuhoonegaaside hindamise mudel ja juhised, mida ettevõtted saavad kasutada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab Taali sõnul aga välja tööriista, mis võiks aidata väikesel ja keskmisel ettevõttel mõjusid ja riske hinnata, et ettevõte saaks paremini aru, kas mitmesugused teemad, nagu näiteks kliimamuutused või veekvaliteet teda üldse puudutavad või mitte.

"Sellist asja, et me andmete kogumisel või aruande koostamisel veel aitaks – selliseid tööriistu me praegu ei näe. Seal me näeme, et nagu finantsaruandlusega, ettevõtted siiski suudavad seda ise teha," lausus Taal.

Euroopa Liit liigub vastutustundlikuma ettevõtluse suunas

Kestlikkusaruande mõte on, et ettevõtted teeksid endale ja äripartneritele selgeks, milline on nende tegevuse keskkonnajälg, aga ka see, millised on nende tegevuse sotsiaalne või juhtimisalane mõju.

Märksõnad, mille kohta peavad näiteks suurettevõtted aru andma on kliimamuutustega kohandumine ja nende leevendamine, õhu, vee ja pinnase saastamine, jäätmekäitlus, sooline palgalõhe, tööohutus, korruptsiooni ja altkäemaksu vältimine või loomade heaolu.

Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik lausus, et Euroopa Liidus on võetud suund senisest palju vastutustundlikuma ja kestlikuma majanduse suunas, mistõttu peab ka näiteks keskkonna ja jätkusuutlikkuse kriteeriumide jälgimine olema ettevõtete tegevuse lahutamatu osa.

"Majandus ja majanduse konkurentsivõime on kindlasti väga oluline, et inimeste heaolu tagada, aga see majandus peab mahtuma looduse piiridesse," lausus Lepik.

Lepik sõnas, et maailmapank on globaalsete riskide raportis juhtinud tähelepanu, et kümne aasta perspektiivis on kõige tõsisemad riskid seotud just eeskätt keskkonnaga. "Nende teemadega on vaja tegeleda igas eluvaldkonnas, samamoodi ka ettevõtete tasandil, et neid riske võimaluste piires vähendada," lausus ta.

Lepik lausus, et kui ettevõtjatele teha ühtsed standardid ja vormid, siis peaks see nii suurtel kui ka väiksematel ettevõtjatel elu lihtsustama.