"Ega need eesmärgid, miks teda kunagi tehti, ei ole maha võetud. Aga nüüd tema ümbertegemine lihtsamaks võtab natuke aega ja sellepärast ilmselt juhtub see, et võetakse kaks aastat ümbertegemiseks ja teda nii ruttu ei jõustata, nagu oli plaanis," ütles Ligi ERR-ile.

"Aruandekohuslastele on see kergendus ja ilmselt kohustusi vähendatakse, kohustuse piire vähendatakse," lausus Ligi.

"Aga jah, eesmärgid keskkonna või vastutustunde kohapealt ei ole kuhugi kadunud. Tema mõte oli tagada võrdseid tingimusi, näiteks ära hoida rahapesu. Kui keegi deklareerib, et on roheline oma protsessides, siis peab see olema kontrollitav. Ja tarbija peab olema kindel, et ta petta ei saa," sõnas Ligi.

Praegu on edasilükkamine siiski veel arutelu tasandil. "Õigusaktid võetakse vastu pärast arutelu ja ilmselt seisab see ka Eestis ees. Me igal juhul peame ka üle vaatama, mis õigusaktid meil juba jõustunud on ja need siis uuesti avama," ütles Ligi.

Eelmisel neljapäeval saatis rahandusministeeriumile kirja kaubandus-tööstuskoda, mis palus kestlikkusaruande tähtaja edasilükkamist kahe aasta võrra.

Ligi ütles, et kaubandus-tööstuskoja pöördumine on kindlasti argument, aga soov reegleid muutma minna oli õhus juba mitu kuud.

"Eesmärgid olid Euroopas kokku lepitud, aga maailm on natukene muutunud. See reaalsus on pärale jõudnud, kui palju see aruandlus ikkagi energiat võtab," sõnas Ligi.

"Samas ta on müügiargument. Euroopas ja veel osas maailmas on vastutustundlikkuse tunnistus ka müügiargument edasi. Ka meie ettevõtted on tunnistanud, et neil ei õnnestugi meie piirkonnas, meie eksporditurgudel
müüa, kui ei tõesta, et ollakse keskkonnahoidlik ja vastutustundlik. Nii et see ei ole kuskilt taevast tulnud asi. Ja ettevõtete kiusamiseks ta ei olnud kindlasti mõeldud," rääkis Ligi.

Tallinki juht Paavo Nõgene ütles nädal aega tagasi ETV arutalusaates "Impulss", et Tallinkile läheb kestlikkusaruande koostamine sel aastal maksma 350 000 eurot.

"See on väga halvasti kasutatud raha, sest sellest ei muutu mitte midagi Euroopas paremaks, rohelisemaks, innovatiivsemaks," ütles Nõgene.

Ligi oli Nõgene väljaütlemise peale kriitiline. "Ütleme nii, et Paavo Nõgene on vahel päris propagandistlik. Ma oleksin väga-väga skeptiline tema selliste väidete suhtes," kommenteeris Ligi.

"See kõik sõltub ka sellest, milline on tema müügistrateegia. Kui Tallink vaatab üle oma kogu reklaami või turunduskulu, siis ta kindlasti saab hoopis suuremad summad kui aruandlus, mis peaks olema sellega seotud. Sõltub, mida firma näidata tahab. Mina arvan küll, et võiks natukene hoogu selle kriitikaga maha
võtta peale riigisektorist lahkumist ja ikkagi tunnistada, et ettevõtlus tegeleb ka igasuguse jamaga lihtsalt sellepärast, et oma kaupa pähe määrida," rääkis Ligi.

"Olgu siis seal sees ka midagi sellist, mis – ma kiuslikult ütlen – on ka natuke reguleeritud ja mis räägib vastutustundest, mitte soovist lihtsalt rohkem
raha teha. Nii et ei ole see suurtel ettevõtetel protsentuaalselt nende käivetega võrreldes nüüd nii hull ka. Aga ma kinnitan, et me võtame seda koormust praegu vähemaks ja lükkame edasi," lausus Ligi.

"Ma ei kaitse seda, ma ei ole selle autor. Aga ma ei ole nõus ka sellise laia labidaga kriitikaga," lisas ta.

Ligi ei osanud täpset ajaraami välja tuua, kuidas teemaga edasi minnakse, öeldes vaid, et praegune seadusandlik algatus on Euroopa Komisjoni käes. "Brüsseli bürokraatia on keeruline, aga õiglane. See, kes välja töötas, teeb nüüd ümber. Aga liikmesriikidega arutatakse asju kogu aeg," ütles Ligi.

26. veebruaril esitas Euroopa Komisjon lihtsustamise ettepanekute paketi, mille üks osa on kestlikkuse kohustuse edasilükkamine. Komisjoni ettepaneku järgselt kahaneb Eestis aruandluskohustusega haaratud üksuste arv hinnanguliselt 30–40 ettevõttele.