"Majanduses tsükliline areng on paratamatu. Sellele (praegusele majanduslangusele - toim.) eelnesid ju väga head aastad. Nüüd on tõesti kaks aastat olnud kukkumist, me oleme hetkel nagu oru põhjas või seisakus. Loogika ja kõik märgid täna ütlevad, et sealt edasi tuleb tõus," ütles Rink.

Rink tõdes, et valitsus saab ka protsesse majanduses mõjutada, aga see võib tuua ootamatu tulemuse. "Kindlasti on võimalik neid protsesse juhtida. Kui mõelda viimaste kriiside peale, siis ükski riik ei ole lasknud neid lõpuni juhtuda. Nendele kriisidele on pandud nagu punn ette suhteliselt varakult. Keskpangad hakkavad raha trükkima, mingisuguseid väga tõsiseid probleeme enam juhtuda ei lasta. Ja selle tulemus on see, et majanduses ei toimu ka mingit väga suurt arengut või arenguhüpet. Viimases kriisis, mida ma mäletan, aastatel 2008 ja 2009, ikkagi veri voolas, varandusi jagati Eestis ümber. Olid need, kes kaotasid tööd ja varandused ja olid need, kes võitsid. Ja selle tulemusena läks elu edasi. Viimastes kriisides aitavad keskpangad inimesi ja ettevõtteid välja," rääkis Rink.

"Loogika on selles, et me võib olla ootaks sellist v-tähelist kriisist välja tulekut, aga tegelikult tundub, et see on u-täheline," lisas ta.

Rinki sõnul on suur põhjus optimismiks inflatsioon, mis on kolme ja nelja protsendi juures ja märke on veel.

"Kaks aastat tagasi oli 20 protsenti. Euribor, mis sööstis negatiivsest intressist kuskil 4,1-ni välja, täna on 3,8 ja tõenäoliselt on kukkumise märgid. Energia hinnad, mis plahvatasid sõja ajal, on täna normaliseerunud. Tööpuudus ei ole kasvanud. Täna tuli väga oluline märk Rootsist, kus keskpank otsustas esimesena astuda sammu ja hakata intressimäärasid alandama. Kui ettevõtjatega rääkida, siis nad ütlevad, et kõige olulisem on intressimäär. Sellise intressimääraga, mis on neli protsenti, ei lähe käivitama uusi äriprojekte. Tõenäoliselt ka juunikuus Euroopa Keskpank läheb intresse alandama. Kui Rootsil hakkab paremini minema, siis on võimalik, et meie eksporditurud taastuvad," loetles Rink.

"Need märgid näitavad ikkagi selle poole, et me oleme selleks korraks selle kriisi seljatanud ja vaataks nüüd ettepoole. Ja seda on tegelikult ettevõtetel väga vaja," märkis ta.

Rink ütles nõustus kaubandus-tööstuskoja juhi Toomas Lumaniga, kes ütles, et Eestisse oleks vaja tööstusettevõtteid, mis siia investeeriks ja jääks kohapeale aastakümneteks. "Teenusmajandus võib kaduda meilt kuuga. IT-firmad võivad otsustada kuu aja pärast kuskil teises riigis tegutseda," ütles Rink.

"Siin on väga tõsine probleem see, et eestlased ei armasta mitte ühegi uue tööstuse teket siin riigis. Kui me siin jälle heidame valitsusele ette, et miks lasti see puidukeemia ettevõte Lätti, siis seal on ju selge põhjus, et kui eestlased ei taha metsade raiumist ja ettevõttel ei ole seda toorainet võtta, siis miks me süüdistame valitsust. Kogu see uute tööstuste teema – me ju ei lase sellel juhtuda. Ja siis ongi tulemuseks, et meil on selline kerge teenusmajandus," lausus Rink.

Äsja valminud kliimaseaduse kohta ütles Rink, et on väga tähtis, et seda järgides ei kaotaks ettevõtjad isu luua uusi ettevõtteid. "See isu ja hea tunne on võimalik ära tappa mingisuguse protsessiga," nentis ta.

Tema sõnul on kliimaseaduse puhul valesti läinud, et liigne bürokraatia ja raporteerimiskohustus, mis sinna juurde käib. Samuti hoiatas Rink, et kui seni on pangad ettevõtjatelt küsinud raha päritolu kohta, siis nüüd hakatakse küsima keskkonnajalajälje kohta.

Rink ütles, et eelarve parandamiseks nõustub ta nende meetmetega, mida on välja pakkunud rahandusminister Mart Võrklaev (RE), ehk kombinatsioon kärbetest, maksudest ja ka juurde laenamisest.

Rinki sõnul tuleb otsustada, kust kärpida ja siis kaitsekulude ning sisuliselt riigi püsima jäämise nimel need valusad kärped ära teha.