Esimese kvartali tulemus ei andnud erilist põhjust rõõmu tunda. Ühelgi sektoril ei lähe väga hästi.

"Tarbimine langes. Palgad küll tõusid, aga tegelikult hinnad tõusid peaaegu sama palju, nii et ega sealt vaba raha ju üle ei jäänud. /.../ Tööstussektoril läheb endiselt nõrgalt. Palgasurve on märgatav. /.../ Rootsi suunal eksport on endiselt madal, eksport on seetõttu väike," rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Majanduslangus on kestnud üheksa kvartalit järjest ja Eesti SKP inimese kohta on kahanenud tipust üheksa protsenti. Analüütikute sõnul oleks arukas sellest majanduslangusest õppida.

"See majanduslangus on piisavalt kaua kestnud, on teada, milles asi on. /.../ Eesti tööstuspoliitika on vaja üle vaadata selles vaates, et Euroopa Liidu paljud liikmesriigid on toetamas majandust ja tõenäoliselt on meil vaja sama teed minna, vaadata üle kõik regulatsioonid, mis puudutavad seda, kui lihtne on Eestisse ettevõtet tuua," rääkis Uusküla.

"Valitsuse poliitikas praegu kõige suurem probleem on eelarve jätkusuutlikkus. Me näeme, et ka järgmistel aastatel on väga suur defitsiit ja hoolimata majanduskasvust see eriti paranema ei hakka. See on probleem. See saadab välisinvestoritele ja välisanalüütikutele halva signaali," sõnas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Ettevõtlusminister Tiit Riisalo tõdes, et majanduspoliitikas ei ole valitsuses üksmeelt.

"Kui meil kaitsetööstuses ja kaitsevaldkonnas on selge konsensus olemas, et sinna tuleb panustada, /.../ siis kui küsimus on Eesti majanduse konkurentsivõimes, siis seda ei vaadata sellise tõsidusega. /.../ Enamus otsuseid, mida me praegu teeme, peaks majanduse konkurentsivõime seadma keskseks küsimuseks. Kui ma loen, et peaminister ütleb, et see majandusplaan, mille me oleme kokku pannud, ei ole valitsuse plaan, siis see teeb natuke nõutuks," rääkis Riisalo.

Analüütikud usuvad siiski, et hullem hakkab mööda saama. Teises ja kolmandas kvartalis ei ole majanduslangus enam nii suur ja kui hästi läheb, on aasta teises pooles juba kasvu näha. Tulevaks aastaks prognoosivad analüütikud ligi kolme protsendi suurust kasvu.

Uusküla ütles, et vaadates, kui suur on olnud majanduslangus, on selline taastumine täiesti realistlik.

"Puhtalt selline gravitatsioon võiks meid uuesti üles viia. Isegi kui Rootsi ei taastu, siis meie enda eratarbimine võiks olla selline, mis toob selle kolmeprotsendilise majanduskasvu järgmisel aastal ära," ütles ta.