Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kõnelused saavad õige hoo sisse alles augustis, kuid arstid, õed ja hooldajad on oma positsioonid juba paberile seadnud. Neid numbreid läheb ka poliitikutel tarvis, sest haigekassa kroonilist miinust arvestades on tervishoiutöötajate palgaootus järjekordne sisend järgmise aasta riigieelarve kõnelusteks.

Arstide liidu juht Katrin Rehemaa tuletas meelde, et Eesti raviasutustes on suur töötajate puudus, mille leevendamiseks peavad paranema nii töö- kui palgatingimused.

"Kui eelmisel aastal oli palgatõus keskeltläbi kümme protsenti, siis me umbes sarnastesse proportsioonidesse tahaksime jääda ka järgmisel kahel aastal," sõnas Rehemaa.

Sellises tempos kerkis arstide minimaalne tunnitasu praeguselt 19,7 eurolt umbes 21,7 eurole. Kuus tähendaks see vähemalt 350 lisaeurot.

Õdede tunnitasu kerkiks sel juhul 13,2 eurole ja hooldajate tasu 8,4 eurole. Lisaks miinimumtasu kasvule soovivad tervishoiutöötajad rohkem raha nädalavahetusel ja öösel töötamise eest.

 "Öötundide eest sooviks saada vähemalt 1,45-kordset töötasu ja nädalavahetuse tundide eest vähemalt 1,35-kordset töötasu," sõnas Rehemaa. Praegu on samad näitajad 1,4 ja 1,25.

Õpetajad ootavad hoogsamat sammu 1,2-kordse keskmise palga poole

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi peaks keskmine palk tuleval aastal kerkima viie protsendi võrra. Sellest kiiremat palgatõusu ootavad lisaks arstidele ka õpetajad.

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri tuletas meelde koalitsioonilepingus antud lubadust kergitada õpetajate keskmine palk 2027. aastaks 120 protsendini keskmisest palgast.

Palgakõnelustele lähevad haridustöötajad nii-öelda maksimumplaaniga ning ütlevad, et 120 protsendi eesmärgini tuleks jõuda juba 2025. aastal. Õpetaja miinimumpalk võiks Voltri sõnul olla võrdne riigi keskmise palgaga.

Samas tõdes ta, et kõige tähtsam on saada selge kokkulepe, milliste sammudega riik 2027. aastaks seatud sihi poole astub.

"Aga kindlasti peab õpetajate palk ka järgmisel aastal lähenema sellele keskmisele, mitte kaugenema," rõhutas Voltri, kelle sõnul ei piisa ka sellest, kui õpetajate töötasu tuleval aastal keskmise palgaga samas tempos kasvab. "Sest siis loota, et 2026. ja 2027. aastal tehtaks mingit meeletut hüpet, võiks meie poolt olla natukene sinisilmne."

Õpetaja keskmine palk on sel aastal 2184 eurot. Selleks, et koalitsioonilepingus seatud eesmärgini jõuda, peaks see 2027. aastaks kasvama pisut enam kui 500 euro võrra. Aastas tähendaks see seitsme- kuni kaheksaprotsendilist palgatõusu.

Päästeamet loodab, et nende alampalk kerkib tuleval aastal 13 protsenti

Kui arstidel ja õpetajatel tõusid palgad ka sel aastal, siis päästjate-politseinike palgafond paisus viimati 2023. aastal. Päästeameti peadirektor Margo Klaos ütles, et tänavu ei õnnestunud ametil päästjate palka ka sisemiste vahendite najal kasvatada.

"Me pidime tegelikult 2024. aasta algul hoopis oma palgaeelarvet vähendama 2022. aastal tehtud kärpeotsuste tõttu," rääkis Klao. "Meil läks kinni Kopli päästekomando ja me hoopis koondasime päästjaid."

Siseministeerium on oma haldusala soovid eelarvekõnelusteks kokku kogunud ja nende najal esitas siseminister ühise ettepaneku.

Margo Klaos märkis, et päästja väärib minimaalselt 1,2-kordset Eesti keskmist palka. "Aga arvestades seda, mis seisus Eesti riigieelarve on, oleme me seda palgaambitsiooni praegu oluliselt vähendanud ja loodame saavutada selle, et lähemate aastate jooksul saab päästja vähemalt Eesti keskmise palga kätte," sõnas Klaos.

Klaos lisas, et kui keegi soovib praegu päästjana tööle hakata, makstakse talle väljaspool Tallinna 1460 eurot kuus. "Ja kui ta on aasta otsa õppinud ja asub valvevahetustega tööle, siis ta hakkab juurde saama lisatasu öötundide eest. See tähendab, et ta palk tõuseb natukene rohkem kui 1600 euroni," selgitas Klaos. "Selle summaga on täna päästjaid järjest keerulisem ja keerulisem värvata."

Järgmiseks aastaks loodab päästeamet oma inimestele 13-protsendilist miinimumpalga tõusu. "Ja kokku nelja aasta peale oleks miinimumpalga tõus 39 protsenti," ütles Klaos. See tähendab nelja aasta peale umbes 70 miljoni eurost lisataotlust.

Eesseisvatel eelarvekõnelustel on päästeameti teine prioriteet elanikkonnakaitse. "Kõige suurem vajadus on varjumiskohtade järgi," rääkis Klaos, kelle sõnul on varjumiskohtade loomiseks kaks alternatiivset lahendust.

"Üks on see, kus riik väga suurte summadega toetab, et kortermajade keldrid ja avalike hoonete maa-alused korrused saaks varjumiskohtadeks kohandatud. Teine variant, mis suurema tõenäosusega läbi läheb, on see, et õigusemuudatusega pannakse kõigile kohustus see teatud aja jooksul ise ära teha," selgitas Klaos.

Niimoodi võtaks kortermajade kohandamine tõenäoliselt rohkem aega, kuid riigile oleks see märgatavalt odavam. Klaos rääkis, et sellisel juhul oleks päästeameti suuremad lisavajadused seotud sireenisüsteemi laiendamise ja ulatusliku evakuatsiooni võimekuse tõstmisega.

PPA palkadega seotud lisavajadus oleks nelja aasta peale 165 miljonit eurot

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev ütles, et ka nende eesliinitöötajad peaks saama minimaalselt 1,2-kordset Eesti keskmist palka. Sarnaselt päästeametiga arvestab ka politsei oma läbirääkimispositsioone seades pingelise eelarvega.

"Täna on võetud eesmärk jõuda 2027. aastaks vähemalt 1,1-kordse Eesti keskmise palgani," sõnas Belitšev.

Sel aastal on politseinike miinimumpalk umbes 0,95 protsenti keskmisest palgast. Selleks, et astuda 2027. aastaks seatud sihi poole, ootab politsei, et juba järgmisel aastal tõuseks nende töötajate miinimumpalk umbes 11 protsenti. Kui palk tõuseks vähem, peaks edaspidine tõusunurk järsum olema.

"Järgmise nelja aasta peale see tähendaks lisavajadust suurusjärgus 165 miljonit eurot," ütles Belitšev. Tema sõnul on politsei- ja piirivalveametil eelarvekõnelustele veel mitmeid ootusi.

Umbes viis miljonit eurot läheks tuleval aastal vaja selleks, et soetada piiri seiramiseks tehnikat nii Narva jõele kui seni tähelepanu alt välja jäänud maismaalõikudele. Veel kahe miljoni euro eest saaks maismaapiiril patrullvarustust uuendada. Kolm miljonit eurot küsis politsei kopteritele seatud tehnika uuendamiseks ning 1,5 miljonit eurot selleks, et luua täiendavaid gruppe, mis võitleks küberkuritegevuse vastu.

"Aga kõige kriitilisem vajadus on meil palgaraha," rõhutas Belitšev. "Sest PPA töö on selline, kus meie kõige suurem väärtus seisneb meie inimestes."

Belitšev märkis, et politseis töötab juba praegu 600 sellist inimest, kes võiks soovi korral kohe pensionile minna. "See tähendab, et kindlus palga osas ja positiivne prognoos tulevikus on hädavajalik, et PPA saaks oma tööd teha," lisas ta.

Maksuküüru kaotamine palgaootusi ei leevenda

Pärast kevadise majandusprognoosi avaldamist küsis rahvusringhääling avaliku sektori töötajate võimaliku palgatõusu kohta ka peaminister Kaja Kallase käest. Kallas tõdes, et ei näe selleks võimalust, kuid lisas: "Järgmisel aastal kaob ära maksuküür ja nii õpetajate, politseinike kui ka päästjate sissetulekud kasvavad tänu sellele märkimisväärselt." Õpetajatele jääb Kallase sõnul iga kuu kätte sada eurot rohkem kui praegu.

"Meil on probleem õpetajate järelkasvuga, sest õpetajate palga- ja töötingimused pole konkurentsivõimelised teiste kõrgharidusega töötajatega võrreldes," ütles seepeale Reemo Voltri ning märkis, et maksuküür kaob ära kõigil. "Ja seega õpetajate palga konkurentsivõime ei muutu mitte kuidagi paremaks ja järelkasvu mõttes see meid kuidagi paremasse olukorda ei pane."

Ka Margo Klaos tõdes, et päästjad ootavad pigem palgatõusu. "Oma meeskonnakaaslastega rääkides ma kahjuks ei ole kuulnud seda, et see [maksuküüru kaotamine – toim.] nende sissetulekut ja palga seisu kuidagi väga oluliselt leevendaks," sõnas Klaos.

Egert Belitšev ütles sarnaselt Reemo Voltriga, et maksuküür kaob ära kõigil ning see ei aita politseinikke ega päästjaid kuidagi rohkem kui kõiki teisi. "Meie jaoks on oluline, et siseturvalisuse valdkonda ja politseinike tööd väärtustataks ühiskonnas piisavalt. Et riik annaks signaali, et politseinikuks on mõistlik hakata ning et see palk on ka kolme või nelja aasta pärast konkurentsivõimeline," sõnas Belitšev.

Maksuküüru kaotamine ei lohutanud ka arstide liidu juhti Katrin Rehemaad. "See mõjutab kõiki individuaalselt ja kõikidele ta ei mõju," sõnas Rehemaa. "Meie räägime ikka sellest, missugune peaks olema palgatase erinevatel tervishoiuspetsialistidel ja kindlasti peab see palgatase tõusma."