"Välisilm": miks soovivad Ungari ja Serbia teha koostööd Hiinaga?
Euroopat külastas eelmisel nädalal Hiina president Xi Jinping, kes peatus Pariisis, Belgradis ja Budapestis. Reisi käigus teatati mitmest uuest äriprojektist ja kaubandusleppest nii Serbias kui ka Ungaris. "Välisilm" uuris, miks need kaks riiki Pekingiga koostööd teha soovivad ning mida arvavad sellest teised Euroopa riigid.
Hiina presidendi Xi Jinpingi eelmise nädala külastus Euroopasse oli põhjalik. Kuuel päeval külastas ta kolme riiki: Prantsusmaad, Serbiat ja Ungarit. Võib tunduda imelik sõiduplaan sedavõrd globaalse haardega liidri jaoks, ent Budapest ja Belgrad on Euroopas erandlikud pealinnad. See väljendub nii suhetes Venemaaga kui ka suhtumises Hiina rahasse.
Investeeringute lubadusi anti eelmisel nädalal tehtud ringkäigul palju. Näiteks sõlmisid Belgrad ja Peking vabakaubandusleppe, millega Xi lubas suurendada importi Serbiast. Samuti allkirjastasid presidendid Xi ja Aleksandar Vucic 29 erinevat lepingut. 2020. aastast alates on Hiina Serbias suurim investor ning investeeringute maht on viimase kümne aasta jooksul 30-kordistunud.
Seejuures saatis poliitikute kohtumisi imalavõitu retoorika igavestest suhetest ja muust taolisest. See jätkus ka Budapestis, kus Xi nimetas Hiina ja Ungari sõprust sama mahedaks kui Tokai veinid. Kahe riigi vahel sõlmiti 16 koostöölepet ning teatati uuest elektriautode tehasest Serbia piiri ääres asuvas Pecsi linnas.
"Oleme otsustanud ühiselt teatada uue ajastu loomisest, kõikehõlmava strateegilise partnerluse loomisest Hiina ja Ungari vahel. Oleme valmis selleks kui alguspunktiks, et viia meie suhteid ja praktilist koostööd kuldsele ringreisile," ütles Xi.
Xi reis Serbiasse ja Ungarisse meenutas paljudele endises idablokis üht teist aega ning reisi eel avaldas Xi mõlema riigi ajalehtedes suured arvamusartiklid.
"See on nii vanakool ja anakronistlik, et peaaegu kõik naeravad selle üle. Xi Jinping kasutas mõlemas artiklis sedasorti keelt ja metafoore, mis tõesti esindavad kaheksakümnendaid: kahe riigi sõprus ning Ungari looduskaunite kohtade kiitmine. See pole midagi sellist, mida võiksime oodata USA presidendilt või Saksamaa kantslerilt, kui nad riiki külastavad. Aga Hiina kultuuris ja kommunistlikus diplomaatias paistab see endiselt norm olevat," lausus Ungari väljaande Direkt36 uuriv ajakirjanik Szabolcs Panyi.
Meedia andmetel vahetati hotellis, kus Xi Budapestis peatus, välja kogu isikkoosseis hiinlaste vastu. Samuti tegutsesid neil päevil Hiina salapolitseinikud, mis Ungari peaministrit Viktor Orbanit kuidagi ei seganud.
"Ungari valitsus räägib palju riigi suveräänsusest. See on rahvuspopulistlik valitsus, mis kritiseerib Euroopa Liitu, et see riigi iseseisvust piirab. Samas polnud neil mingit probleemi salajaste Hiina politseinike ning sellega, et Xi Jinpingi delegatsioon võttis üle peaaegu poole meie pealinnast," lausus Panyi.
Sellise korra talumises peab Orbanil ja Vucicil olema selge motivatsioon. Üks osa sellest on kindlasti majanduslik, ent leidub ka isiklik dimensioon.
"Asi on ka selles, et iseenda režiimi tugevdada, et müüa uudist kodumaisele publikule, et nende seisukohad töötavad ning neil on globaalsed sõbrad ja nad ei pea kuulama ainult Brüsselit. Arvan, et neile oli Xi Jinpingi visiit just selle tõestus ja samuti ka vastupidi," märkis Euroopa Kolledži külalisteadur Bruno Lete.
Kuigi reisi eesmärk oli näidata, et Hiinal on Euroopas sõbrad, on nende suhted Euroopa Liiduga viimastel aastatel halvenenud. Esiteks nende toodetud kauba pärast, mis oma odavusega tapab Euroopa suurtootjaid. Selle tegevuse eest hoiatas Xid Pariisis ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Ning teiseks sõda Ukrainas, kus Euroopa Hiina salajast kätt kahtlustab.
"Need kaks elementi on halvendanud Hiina ja Euroopa suhteid väga palju. Sellest on palju näiteid: Itaalia otsustas loobuda niinimetatud uue Siiditee projektist, aga ka Hiina investeeringute mehhanism Kesk- ja Ida-Euroopas. Need 16 riiki, mis algatuses osalesid, ei ole ka enam eriti entusiastlikud," ütles Leite.
Samas ei ole Euroopas näha sarnast suhtumist Pekingisse nagu valitseb USAs, kus räägitakse Hiinaga võitlemisest otsekoheselt. Ka need riigid, mis Ungari või Serbia kombel hiinlastega ei lipitse, muretsevad siiski investeeringute pärast
"See küsimus on hetkel veidi probleemne, sest igal riigil – ka neil, mis on Hiina suhtes nii-öelda pistrikud – on samuti ärilised investeeringud ja tehingud koos Hiinaga. Näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa viibutavad sõrme ja hoiatavad Hiina kui potentsiaalse julgeolekuohu eest, aga samal ajal on ka neis riikides Hiina investeeringuid. Seega Euroopas ei ole ühist seisukohta Hiina kui ohu suhtes. Sellest tuleks alustada ning see võib tulevikus muutuda," lausus mõttekoja GLOBESEC teadur Jana Kazaz.
Kannik: Hiina kardab USA ja Euroopa ühist vastuseisu
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik ütles "Välisilma" stuudiointervjuus, et Serbia ja Ungari külastuste puhul oli tegemist hoolega valitud riikidega, mille puhul hiinlased nägid, et neil on seal paremad võimalused oma ideid läbi suruda.
Euroopas üldiselt on Kanniku sõnul küllaltki palju inertsust. "Jah, saadakse aru, et tegelikult on Hiina olemuslikult samasugune riik nagu Venemaa, kus ka kaubavahetust ja äri kasutatakse igal juhul oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Aga seotus Hiinaga on üsna suur ja igasugused muudatused on ju inimolemusele mõnes mõttes keerulised vastu võtta. Pigem loodetakse, et äkki läheb mööda ja me ei pea hakkama neid suuri muudatusi tegema, mis toob ebamugavusi kaasa," rääkis Kannik.
Hiina huvi on Euroopat külastades on Kanniku sõnul tekitada eriarvamusi Euroopa sees, saavutada teatud riikidega parem kontakt ning sellega survestada ka teisi riike suhteid endaga normaalsed hoidma.
Kannik ütles, et Hiina kardab seda, kui USA ja Euroopa peaks koos Hiinale vastu astuma.
"Ja võib-olla veel suurem eesmärk on vastandada Euroopat ja Ameerika Ühendriike selles küsimuses. Viimane, mida Hiina tahab, oleks see, et Euroopa Liit võtab nende suhtes sama positsiooni, mis Ameerika Ühendriigid," lausus Kannik.
Toimetaja: Marko Tooming