Eesti kodulaenudest suurem osa on ujuva intressimääraga, sõltudes euriborist ning fikseerimine ei ole olnud populaarne lahendus. Seega on Eesti laenuklientide rahakott viimasel pooleteisel aastal kõrgustesse tõusnud euribori teravalt tunda saanud.

Swedbank oma klientidele intressimäära fikseerimist jätkuvalt ei soovita.

"Fikseeritud intressi me ei ole soovitanud, niinimetatud ujuva intressiga lepingu puhul on laenuvõtjal lepingu muutmine paindlikum ja võib olla ka soodsam," põhjendas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Enamik Swedbanki laenulepinguid sõlmitakse tema sõnul ujuva intressiga ehk kuue kuu eurboriga. Kui kliendil on soov enda laen fikseerida, siis on seda võimalik teha viieks aastaks.

"Kliente, kes on valinud fikseeritud intressi, on pigem vähe," lisas Pärgma.

Ka SEB kodulaenude portfellist on fikseeritud intressimääraga väga väike osa – ligikaudu kolm protsenti lepingutest, ülejäänud on ujuva intressimääraga. SEB aga intresside fikseerimisse negatiivselt ei suhtu.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang ütles, et nemad pakuvad intressimäära fikseerimise võimalust juba üle viie aasta.

"Baasintressimäära fikseerimine annab kliendile kindluse, et laenumaksete suurus valitud perioodi jooksul ei muutu," sõnas ta.

Kodu- või hüpoteeklaenude intressimäära saab SEB-s fikseerida kuni viieks aastaks ja seejuures koosneb fikseeritud intressimäär kliendi individuaalsest intressimarginaalist ja fikseeritud baasintressimäärast, mis arvutatakse rahvusvaheliste finantsturgude eurolaenudele noteeritud intressimäära alusel. Fikseeritud intressimäära suurus muutub iga päev ning sõltub fikseerimise pikkusest.

Hallang tõi näite, et kui klient sõlminuks esmaspäeval kodulaenu lepingu 30 aastaks riskimarginaaliga 1,6 protsenti ja sidudes intressi ujuva intressimääraga, näiteks kuue kuue kuu euribor, olnuks tema kogumarginaal 1,6 protsenti pluss 3,789 protsenti ehk kokku 5,389 protsenti.

Kui aga klient fikseerinuks esmaspäeval oma intressimäära kaheks aastaks, olnuks tema kogumarginaal 4,876 protsenti ning viieks aastaks intressimäära fikseerimise puhul olnuks see 4,44 protsenti.

"See, kas parim lahendus on fikseerimata või kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär, on iga laenuvõtja enda otsustada. Sõltuvalt rahaturu olukorrast ja baasintressimäärade muutumisest võib laenuvõtjale otstarbekaks osutuda nii üks kui teine," tõdes Hallang. "Arvestada tuleb aga sellega, et potentsiaalselt võib langevate baasintressimäärade keskkonnas maksta klient endiselt kõrgemat intressimäära kuni kokkulepitud intressi fikseerimise perioodi lõpuni."

Fikseeritud intressimäära kasutamisel tuleb arvestada teatud piirangutega. Näiteks ei saa seda rakendada laenu osade kaupa kasutuselevõtmisel, näiteks ehitamiseks võetavad laenud, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema aja jooksul.

Samuti tasub Hallangu sõnul arvestada asjaoluga, et turuintressimäärade languse korral võib laenulepingu tingimuste muutmine, näiteks enne kokku lepitud tähtaega laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine, tuua laenusaajale kaasa lisakulusid.

SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas ütles, et äriklientide hulgas ei ole huvi fikseeritud intressimääradega laenude vastu suurenenud.

"On kliente, kes maandavad intressitõusudest tulenevat riski erinevate teiste toodete kaudu, näiteks intressi derivatiivid, aga üldiselt on huvi fikseerimise vastu madal," lausus Aljas.

Luminor soovitab laenu refinantseerimist

Luminor soovitab oma klientidel kaaluda laenu refinantseerimist. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ütles, et refinantseeritud laenu madalam intress võib tuua kliendile märkimisväärse rahalise võidu, kuid kuumaksete suurust on võimalik vähendada selle käigus ka muul moel.

"Laenu refinantseerimine tähendab olemasoleva laenu asendamist uuega, mida enamasti pakub teine pank. Seeläbi tekib kliendil võimalus näiteks saada paremaid laenutingimusi või tänu lepinguperioodi pikendamisele oma kuumakseid vähendada. Kui näiteks inimesel on jäänud maksta 20 aastat laenu, võib olemasoleva laenu refinantseerimise korral taotleda uuesti 30-aastast laenu," ütles Rebane.

Ta ütles, et inimeste huvi laenu refinantseerimise vastu on viimasel ajal tunduvalt tõusnud ja seda ennekõike kõrge euribori ja madalamale langenud pangapoolse intressi koosmõjul. Kui aastaid tagasi pakkusid pangad reeglina marginaali alates kahest protsendist, siis nüüd on see langenud märksa madalamale tasemele. Luminoris algab nüüd kodulaenuintress 1,35 protsendist, millele lisandub euribor.

Refinantseerimisega kaasnevad kodulaenu taotlemisega sarnased etapid ja kulud, näiteks notaritasu ja hindamisakt ja seega tuleb arvutada, kas koos lisakuluga on refinantseerimine pikas plaanis endiselt tasuv.

"Keskmiselt tuleb iga kinnisvaratehingu puhul arvestada umbes 500-eurose kuluga, paljudel juhtudel võivad väljaminekud olla ka suuremad," sõnas Rebane, kelle sõnul tasub refinantseerimisest pigem loobuda näiteks klientidel, kes on laenu võtnud paari viimase aasta jooksul. 

Kui laenuvõtja marginaal on juba näiteks 1,7 protsenti, siis potentsiaalse madalama marginaali ja olemasoleva marginaali vahe pole nii suur, et see kaaluks üle kogu protsessi ettevõtmise. Kui aga laenu on juba tagasi makstud viis või rohkem aastat ning marginaal ületab kahe protsendi piiri, tasub Rebase sõnul kindlasti pankadest refinantseerimise pakkumist küsida.

Kuue kuu euribor oli kuni 2022. aasta suveni negatiivne, aga hakkas siis kerkima ja tõusis mullu septembri keskel üle nelja protsendi taseme. Oktoobri keskpaigas jõudis euribor tippu, olles 4,143 protsenti. Esimest korda langes euribor taas alla nelja protsendi eelmise aasta detsembri alguses.