Ehkki praegu peab platvormiteenuste eest makse maksma teenuseosutaja, mitte platvorm, vaevuvad Brüsseli hinnangul vähesed majutuspakkujad või taksojuhid seda tegema.

Euroopa Komisjon tegi seetõttu ettepaneku, et kui majutus- või reisijaveoteenuseid pakkuvad eraisikud või väikeettevõtted ei ole ise käibemaksukohuslased, peaksid platvormid nende vahendusel ostetavale teenusele ise käibemaksu lisama.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa aga Eesti digiajastu käibemaksupaketi nime kandva lahendusega kuidagi nõus olla, sest see ei muuda maksusüsteemi õiglasemaks, vaid lisab ebaõiglust.

"Tegelikult on niimoodi, et meie tahame Euroopa Komisjoni maksuplaanid teha hoopis mõistlikumaks ja kergemini hallatavaks. Laual olev käibemaksupakett koosneb kolmest osast ja kahte osa me sealt toetame, lihtsalt me arvame, et selle teemaga, mida ajakirjanduses on nimetatud platvormide maksustamiseks, tuleks teha veel tööd," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill.

Ta lisas, et tegu ei ole üldse platvormide maksustamisega, vaid platvormi kaudu teenust pakkuvate mittekäibemaksukohustuslaste maksustamisega.

Euronews kirjutas esmaspäeval, et õigusakti puhul on kõigi EL-i liikmesriikide pilk suunatud Eestile, kes plaanile vastu seisab, sest EL-i maksuseadused eeldavad kõigi riikide heakskiitu. Muudatust ei toeta ka Bolt, mis on öelnud, et see on ebaõiglane, sest paljud tavataksojuhid on väikeettevõtjad ega pea samuti käibemaksu maksma. 

Pahapilli sõnul ei ole aga Bolt põhjus, miks Eesti muudatusele vastu seisab.

"Me seisame käibemaksu neutraalsuse põhimõtte eest ja see, et meil juhuslikult on Eestis ka ühe suure platvormi peakontor, on pigem siin juhuslik. Aga loomulikult ka nemad seisavad oma huvide eest ja on selles protsessis teinud head ja sisulist tööd," lisas Pahapill.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et käibemaksupakett oma praegusel kujul maksustaks teenuseid selle alusel, kas neid pakutakse läbi platvormi või mitte.

"Pakkudes sama teenust platvormi vahenduseta, käibemaksukohustus 40 000 euroni puudub," sõnas Võrklaev. "See moonutab konkurentsi ja paneb halvemasse olukorda need eraisikud ja väikeettevõtjad, kes platvormide vahendusel oma teenuseid pakuvad. Lõppkokkuvõttes maksab kogu selle kulu kinni tarbija."

Eestis platvormide kaudu tegutsejatest suurel osal jääb käive alla 40 000 euro, mis tähendab, et nad ei pea käibemaksukohuslased olema. Võrklaeva hinnangul oleks direktiiv nende jaoks topeltlöök, sest ühelt poolt lisanduks käibemaks ja teisalt poleks neil ka õigust tekkinud sisendkäibemaksu maha arvata.

Eesti hinnangul on selline kohustus vastuolus ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) süsteemiga käibemaksudirektiivis. Seal on kokku lepitud, et ettevõtteid või üksikud teenusepakkujaid, kes ei ületa käibemaksukohustuslasena registreerimise siseriiklikku künnist, ei tohi käibemaksuga maksustada.

Samuti rikub pakutud lahendus Eesti arvates käibemaksuneutraalsuse põhimõtet, kuna isikud, kelle teenused maksustatakse käibemaksuga, ei saa õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

"Kompromissina saame sellist lahendust toetada üksnes juhul, kui see oleks riikidele vabatahtlik, nii et sellega ei kaasneks lisakulu ega halduskoormust neile, kes oma väikeettevõtjaid ja eraisikuid ebaõiglaselt maksustada ei soovi," sõnas Võrklaev.

Alates sellest aastast kohustuvad platvormid infot maksuametile esitama ning rahandusministeerium leiab, et tegelikult pole vajadust maksu platvormi kaudu koguda, sest maksuamet näeb neile laekuva info alusel niigi, kas keegi hoiab käibemaksukohustusest kõrvale.

Paketi ülejäänud kahe osa suhtes, mis sisaldavad digiaruandlust ja ühes kohas käibemaksukohustuslasena registreerimist, Eestil vastuväiteid ei ole.