Möödunud aasta juulis alustas RKIK riigihanget mobiilsete välihaiglate ostmiseks ja taotluse esitas viis ettevõtjat, kelle seas olid ühiselt MDSC Systems ja Maru Metall ning ka Semetron AS.

MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall teatasid aprillis, et hange on seadusega raskes vastuolus ja kallutatud ning ainus võimalus tagada, et lepingut ei sõlmita hankereegleid eirates, on protsess tervikuna tühistada.

Ettevõtete advokaadid tõid muu hulgas välja, et referentslepingus oleva nõude järgi pidi pakkuja olema viimase viie aasta jooksul tootnud või müünud mobiilseid sidumispunkte või välihaiglaid mõnele NATO liikmesriigile. Seeläbi kehtestas RKIK menetluse taotlejate hinnangul piirangu, et referentsina on aktsepteeritav üksnes avaliku võimuga sõlmitud leping, ehkki riigihangete seadus keelab erasektorist pärinevat kogemust niiviisi välistada.

Taotluse esitajad küsisid, kas hanketingimused on kirjutatud nii, et neile vastaks Eestis ainult üks ettevõte – Semetron.

RKIK teatas rahandusministeeriumile antud selgituses, et kõikidel riigihanke tingimustele vastavatel ettevõtjatel oleks võimekus välihaigla toota ja väide, nagu oleksid tehnilised tingimused olnud suunatud ühele ettevõtjale, ei vasta tõele. Seda kinnitab RKIK-i hinnangul asjaolu, et kui tingimused olnuks ühe ettevõtja poole kaldu, ei oleks teised pakkujad saanud tingimustele vastavat pakkumust esitada, kuid nad tegid seda.

Ühtlasi tõi RKIK välja, et kõik tingimused olid teada alates nende elektroonilisest avalikustamisest, kuid neid ei vaidlustatud.

Rahandusministeerium märkis, et järelevalveteate esitaja jättis vaidlustuse ette nähtud tähtaja jooksul tegemata, ehki oli riigihanke alusdokumentides paika pandud nõuete ja tingimustega kursis ja seega on täidetud alused järelevalvemenetlus lõpetada.

"Mis puudutab /.../ seisukohti, mille kohaselt on täpsete nõuete sätestamine toonud kaasa konkreetse ettevõtja eelistamise, siis nähtub rahandusministeeriumile esitatud dokumentidest, et nõuetele vastavaid tooteid pakub turul rohkem kui üks ettevõtja, mistõttu ei saa tingimusi pidada konkurentsi sedavõrd piiravaks ega järeldada nendest hankija omavolilist käitumist kaalutlusõiguse teostamisel," teatas ministeerium.

Samas möönis rahandusministeerium, et osal kvalifitseerimistingimustest võis olla potentsiaalselt konkurentsi piirav mõju, aga kuna neid ei vaidlustatud riigihangete vaidluskomisjonis, ei oleks ettekirjutuse tegemine õiguskindluse ja õigusrahu kaalutlustel õigustatud.

Vaidlustaja heitis RKIK-ile ette sedagi, et ei saanud oma küsimustele ette nähtud tähtaja jooksul vastust. Sellele vastas RKIK, et kuna küsimused olid põhjalikud, oli neile vastamiseks tarvis rohkem aega ning hankija andis sellest ka iga kord eraldi teada ja vastas lõpuks kõigile küsimustele põhjalikult. Rahandusministeerium leidis, et sellise tegevuse mõju pakkumuse ettevalmistamisele oli minimaalne.

Tõsisemaks aga pidas ministeerium seda, et RKIK muutis riigihanke alustingimusi. Lubatud on hanketingimusi paremini lahti seletada, aga mitte sisuliselt muuta ehk laiendada, kitsendada või täiendada,

"Selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on vastuolus võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse üldpõhimõtetega. Samas, võttes arvesse, et selgitustega riigihanke alusdokumentide muutmise mõju seisnes potentsiaalsete taotlejate ringi laiendamises, ning et asjaoludest ei nähtu ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist, siis ei oleks rahandusministeeriumi hinnangul ettekirjutus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks proportsionaalne," sedastas ministeerium.

Vaidlustaja ei olnud rahul ka sellega, et hankes ei nõutud ametlikku hinnakirja või hinnapoliitikat ning märkis, et kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping ning alles hiljem selgub, kui suurt tasu hangitava teenuse eest tuleb maksta, rikub see nii läbipaistvuse ja kontrollitavuse, isikute võrdse kohtlemise kui ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet.

Rahandusministeerium möönis, et lepingus sätestatud hinna kujunemine seab küsimuse alla teenuse maksumuse kujunemise läbipaistvuse, kuid leidis sellegi punkti puhul, et riigihanget kehtetuks tunnistada oleks ebaproportsionaalne.

"Nimelt nähtub asjaoludest ning hankija selgitustest, et nimetatud teenuse osakaal riigihanke kogumaksumusest on marginaalne," teatas rahandusministeerium.

Seega otsustas ministeerium lõpetada RKIK-i riigihanke "Mobiilsete välihaiglate ostmine" seaduslikkuse kontrollimiseks algatatud järelevalvemenetluse.