"Tänaseks oleme 2023. aasta juulis avaldatud riigihankega jõudnud läbirääkimiste faasi, milles osalevad viiest taotluse esitanud ühistaotlejast kolm pakkujat – ühispakkujad MDCS Systems OÜ ja AS Maru Metall, Weatherhaven Global Resources Ltd ning AS Semetron, kes esitasid 15. märtsi tähtajaks esmased pakkumused ning kelle pakkumused ka vastavaks tunnistati," ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) kommunikatsioonijuht Andri Maimets ERR-ile.

Hankele eelnenud turu-uuringu käigus pöördus RKIK kaheksa ettevõtte poole, soovides ülevaadet nende varasemast kogemusest, müüdud süsteemidest ning võimekusest tellija vajadustele vastavaid süsteeme toota.

Maimetsa sõnul loodab RKIK jõuda pakkumise teinud ettevõtetega peetavate läbirääkimistega lõpule septembri keskpaigaks ning lõplikke pakkumusi ootab eeldatavalt oktoobri lõpuks. "Olgu öeldud, et tähtajad on kõik hinnangulised ja võivad muutuda," rõhutas ta samas.

Maimets lisas, et kuna tegu on mahuka rahvusvahelise hankemenetluse ning keeruka hanke esemega, kestab ka menetlus kauem - sellised menetlused võivad üldjuhul võtta kuni kaks  aastat.

Lõplike pakkumuste esitamise järel toimub nende kontroll ning vastavalt hindamiskriteeriumitele selgub hanke võitja, kellega RKIK sõlmib seitsmeaastase raamlepingu.

Hanke võitja ülesandeks jääb ehitada Eesti ja Leedu kaitseväele vastavalt esitatud tellimustele mobiilseid välihaiglaid ja sidumispunkte, vajadusel ka nende eraldiseisvaid mooduleid ning tagada süsteemidega seonduvad kasutajakoolitused, remont- ja hooldus.

Eesti kaitseväe vajadus on saada koheselt üks mobiilne välihaigla ning lähiaastatel ka kümmekond mobiilset sidumispunkti, aga vajadused võivad lepingu täitmise käigus suureneda, selgitas Maimets. Hankesse on arvestatud ka Leedu kaitseväe vajadused, aga nende kohta soovitas RKIK esindaja küsida kommentaari Leedust.

Hanke väljakuulutamisel ütles kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimise osakonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Lauri Bender, et selle juures on arvestatud Ukraina sõjas toimuvat.

"Ukraina sõja kogemus sinna saadetud välihaiglate näol on selgelt näidanud, et meie ammune arendustöö on läinud õiges suunas. Lahinguväljal kvaliteetse, kiire ja võimalikult ohutu meditsiinilise abi tagamise seisukohast on haiglate ja sidumispunktide mobiilsus oluline ning selles suunas teeme me uue hankega suure sammu," ütles Bender. "Ukraina õppetunnid näitavad, et punase risti tunnuseid kandvad sõidukid ja rajatised on massiliselt olnud agressorile sihtmärgiks seetõttu on oluline, et meditsiiniüksused oleksid maastikul hästi varjatud ning võimelised pidevalt ja kiiresti asukohta vahetama."

Hanget varjutasid süüdistused seaduserikkumistes

Aprillis teatasid MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall, et hange on seadusega raskes vastuolus ja kallutatud ning viitasid, et hanketingimused võivad olla koostatud nii, et selle võidaks Semetron.

Ettevõtete advokaadid tõid muu hulgas välja, et referentslepingus oleva nõude järgi pidi pakkuja olema viimase viie aasta jooksul tootnud või müünud mobiilseid sidumispunkte või välihaiglaid mõnele NATO liikmesriigile. Seeläbi kehtestas RKIK menetluse taotlejate hinnangul piirangu, et referentsina on aktsepteeritav üksnes avaliku võimuga sõlmitud leping, ehkki riigihangete seadus keelab erasektorist pärinevat kogemust niiviisi välistada.

Vaidlustaja heitis RKIK-ile ette sedagi, et ei saanud oma küsimustele ette nähtud tähtaja jooksul vastust ning seda, et RKIK muutis riigihanke alustingimusi.

Vaidlustaja ei olnud rahul ka sellega, et hankes ei nõutud ametlikku hinnakirja või hinnapoliitikat ning märkis, et kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping ning alles hiljem selgub, kui suurt tasu hangitava teenuse eest tuleb maksta, rikub see nii läbipaistvuse ja kontrollitavuse, isikute võrdse kohtlemise kui ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet.

Kaks ettevõtet leidsid, et ainus võimalus tagada, et lepingut ei sõlmita hankereegleid eirates, on protsess tervikuna tühistada.

Seejärel algatatud järelevalvemenetluses vastas RKIK menetlust läbi viinud rahandusministeeriumile, et väide, nagu oleksid tehnilised tingimused olnud suunatud ühele ettevõtjale, ei vasta tõele. Seda kinnitab RKIK-i hinnangul asjaolu, et kui tingimused olnuks ühe ettevõtja poole kaldu, ei oleks teised pakkujad saanud tingimustele vastavat pakkumust esitada, kuid nad tegid seda.

Ühtlasi tõi RKIK välja, et kõik tingimused olid teada alates nende elektroonilisest avalikustamisest, kuid neid ei vaidlustatud.

Rahandusministeerium otsustas järelevalvemenetluse lõpetada, leides, et ehkki hanke läbiviimises leidus vajakajäämisi, oleks selle kehtetuks tunnistamine ministeeriumi hinnangul olnud ebaproportsionaalne. Rahandusministeerium märkis, et järelevalveteate esitaja jättis vaidlustuse ette nähtud tähtaja jooksul tegemata, ehki oli riigihanke alusdokumentides paika pandud nõuete ja tingimustega kursis ja seega on täidetud alused järelevalvemenetlus lõpetada.

Samas möönis rahandusministeerium, et osal kvalifitseerimistingimustest võis olla potentsiaalselt konkurentsi piirav mõju, aga kuna neid ei vaidlustatud riigihangete vaidluskomisjonis, ei oleks ettekirjutuse tegemine õiguskindluse ja õigusrahu kaalutlustel õigustatud.