Peaprokurör Parmas hindas ICC vahistamismääruse taotlust kummastavaks
Panna samale pulgale ennast kaitsva riigi juhid neid hävitada püüdva terroriorganisatsiooni juhtidega on üllatav ja kummastav, kommenteeris Eesti peaprokurör Andres Parmas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) taotlust väljastada korraga nii Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kui ka Hamasi juhi Yahya Sinwari vahistamismäärus.
Mida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu avaldus tegelikult tähendab? See ei ole veel ju vahistamismäärus?
Tegemist ei ole avaldusega, tegemist on prokuröri taotlusega vahistamismääruse väljaandmiseks ja see esitatakse eeluurimiskohtunikele, kes peavad otsustuse tegema, kas see vahistamismäärus välja anda või mitte.
Mingid kuriteod olid seal ju loetletud, milles Hamasi juhti ja Iisraeli peaministrit süüdistatakse. Kas ta on ikkagi süüdistus?
Tegemist ei ole veel süüdistusega. Tegemist on kahtlustusega, mille põhjal prokurör taotleb nendele isikutele vahistamismääruse väljaandmist, et siis seda menetlust edasi viia ja süüdistuse esitamiseni jõuda.
Kui kiiresti võib kohus seda kaaluda, kas see vahistusmäärus tuleb või ei tule? Ma lihtsalt toon näite: Bloombergis viidati, et Vladimir Putini puhul see otsus tehti mullu kolme nädalaga.
Sellele ma jään vastuse võlgu, kui kaua kohus sellega tegeleb. Ma ei oska seda teile öelda.
Mis üldse edasi saab?
Prokurör on täna taotluse esitanud ja see ei ole väga tavapärane, et ta selle taotluse on esitanud ka avalikult. Et ta tunneb, et tal on tõendeid nende isikute võimaliku süü kohta. Nende üles loetletud kuritegudes. Seal on terve rida erinevaid sõjakuritegude alternatiive – inimsusevastaste kuritegude alternatiive, mis on üles loetletud.
Tõendite kogumine kahtlemata jätkub. Jätkub ka nende tõendite põhjal etteheite individualiseerimine konkreetsetele isikutele. Asi pole selles, et on toime pandud võimalikke võikaid tegusid, vaid et just nimelt need konkreetsed vahistamistaotluses nimetatud isikud on prokuröri hinnangul vastutavad selliste tegude eest.
Rahvusvahelises meedias on kaheldud, kas üldse Iisraelile kohtu õigus laieneb. Kuidas teie hindate, kas kohus saab nende üle kohut mõista? Iisrael sellele Rooma statuudile alla kirjutanud ei ole, kui ma ei eksi?
See on päris korralik rahvusvaheline õiguslik pähkel. Palestiina riik kui selline ühelt poolt ei ole ÜRO liikmesriik ja teda ei ole ÜRO-s riigina tunnustatud. Aga teisest küljest Rahvusvaheline Kriminaalkohus käsitleb Palestiinat enda liikmesriigina ja selle tõttu nad näevad, et see pädevus on olemas.
See rahvusvahelise õiguslik vaidlus kahtlemata on üleval. Iisrael, kes ei ole ise kohtu liikmesriik, on tegelikult sama küsimus, mis käib Venemaa kohta Ukrainas toime pandud kuritegude suhtes. Ka Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik, aga ometi Rahvusvaheline Kriminaalkohus Venemaa kuritegusid uurib.
Kas õigusmõistmine peab olema pime? Et mõistetakse kohut nii Venemaa režiimijuhi üle, Iisraeli peaministri üle kui ka Hamasi juhi üle. Ma lihtsalt viitan sellele, et paljud Eesti poliitikud on öelnud, et ei saa samale pulgale panna Hamasi juhti ja Iisraeli peaministrit.
Õigusemõistmine peabki olema pime ja ta ei tohi poliitilistele kaalutlustele alluda. Aga teisalt on see üllatust põhjustav, kui prokurör on vahistamistaotluse esitanud korraga nii terroristliku organisatsiooni juhtide kui ka selle riigi juhtide vastu, kes ennast terrorirünnaku vastu kaitsevad. Nii et väga keeruline on lihtsalt kuskilt eemalt kabinetivaikusest või lehti lugedes öelda, kas nüüd Iisraeli juhid võivad olla vastutavad mingisuguste sõjakuritegude eest või mitte. Sõjas juhtub igasuguseid asju.
Tihti antakse korraldusi või jäetakse tähelepanuta mingeid korraldusi, mis ei ole õiguspärased. Aga panna nüüd samale pulgale ennast kaitsva riigi riigijuhid neid hävitada püüdva terroriorganisatsiooni juhtidega... Eks ta kindlasti kummastav on. Ma mõistan seda taotlust, et ehitame justkui kirikut keset küla, aga ma pole kindel, et see on kõige õnnestunum variant.
Aga juristina tuleb öelda ka seda, et kui on kaalukaid tõendeid, siis tuleb selle kohta, et keegi on kuriteo toime pannud, selleks seatud ametmehel ka vastavad sammud astuda. Esitada kahtlustused ja süüdistused kohtule ja mõista õigust. Võib-olla oleks võinud seda lihtsalt teisiti välja mängida.
Kui see vahistamismäärus tuleks ja Iisraeli peaminister tahaks tulla visiidile Eestisse, kas see tähendab, et ta tuleks siin vahistada?
Jah. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigid on kohtustatuudiga ühinedes deklareerinud seda, et nad järgivad sellest statuudist tulenevaid nõudeid. Muuhulgas ka seda, et kellegi ametiseisund ei kaitse teda kohtupidamise eest. Nii et see võib tähendada Eestile tõesti kohustust isiku suhtes, kelle kohta on välja antud vahistamismäärus seda ellu rakendada.
Mida see reaalses elus tähendama hakkab? Kindlasti toob see väga-väga suuri poliitilisi probleeme nii selle riigi juhile, kelle suhtes on vahistamismäärus välja antud kui ka nendele riikidele, kuhu ta võiks soovida reisida.
Selle kohta on ka näiteid. Kunagi on Rahvusvaheline Kriminaalkohus andnud välja vahistamismääruse Sudaani toonase riigijuhi kohta ja kui see riigijuht viibis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigis Lõuna-Aafrikas, siis selle riigi poliitiline tasand ei soovinud enda liikmesriigi kohustusi täita ja teda kinni võtta ja kohtule üle anda. Kohtuvõim seda aga siiski tegi, andis välja riigisisese korralduse Omar al-Bashiri kinni võtta. Ja selle hoidis sisuliselt ära Lõuna-Aafrika poliitiline ladvik sellega, et viidi läbi väike sõjaline operatsioon, millega päästeti Omar al-Bashir vahistamisest.
Ehk see võib omada kahtlemata väga tõsiseid tagajärgi kõikidele puudutatud riikidele.
Kui edukas Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oma töös olnud? Need suured rahvusvahelised kuriteod lähevad üle riigipiiride, nagu te just kirjeldasite. Need võivad minna väga keeruliseks. Kuidas üldse ja kellel on jõudu see inimene vastutusele võtta?
Raske on lühidalt öelda kui edukas. Kui vaadata, kui palju isikuid on see kohus suutnud süüdi mõista, siis ei saa teda väga edukaks pidada. Neid on ainult käputäis. Ja eriti kui vaadata, kas kohus on suutnud lõpuni menetleda või läbi viia ka sellised kaalukad protsessid, mis puudutavad mitte liikmesriikide toimepanijate vastu esitatud süüdistusi, siis neid ta ei ole suutnud lõpuni viia.
Ei ole suutnud liikmesriigid või maailma üldsus, ka ÜRO Julgeolekunõukogu astuda vastavaid samme, et selle kohtuga piisavalt koostööd tehtaks. Ja näiteks seesama Omar al-Bashir kättesaadavaks saada. Või samamoodi Venemaa juhti Vladimir Putinit ja lasteõiguste ombudsmani. Seal on veel isikuid, kelle vastu on esitatud vahistamismäärus, aga neid pole ju kätte saadud.