Karis tõdes pressikonverentsil, et küber- ja migratsioonirelvade hulka on Venemaa arsenali lisandunud ka šantaažiaktid, et häirida nii Eesti kui ka tema liitlaste ühiskonna tegevust.

"Venemaa püüab meie ühiskondi destabiliseerida, tekitada segadust, sisepingeid, konflikte. Pole ka välistatud, et rünnakud muutuvad tulevikus ohtlikumaks. Eesti julgeolekuasutused kinnitasid täna, et oleme selleks kõigeks valmis ja see on nende esimene prioriteet ja nad teevad tööd, et meie vastu suunatud rünnakud varakult avastada ja nurjata. Meie ühiskond on sitke ja vastupanuvõimeline ning oluline on hoida sisemist tugevust ja märgata agressori kavatsusi, kus iganes need ka ei ilmneks," rääkis president.

Karis kutsus valitsust üles tagama, et eelarvekõnelustel kärbete otsimise käigus julgeolek ei kannataks.

"Julgeoleku- ja majandusolukord on pingeline. Ma panin valitsusele südamele, et kui arutatakse riigieelarve kärpeid, siis teha seda nii, et vajadused julgeolekule ja turvalisusele võimalikult vähe kannataksid ja et eelarve oleks läbipaistev ja avalikkusele arusaadav," sõnas ta.

Riigikaitse nõukogu arutas ka Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikuga (MPEÕK) seonduvat. Karis kinnitas, et Eesti riik austab oma inimeste usuvabadust ja seda on vaja kaitsta. Samas tuleb tema sõnul tagada, et siinset kirikut ja usklikke poleks võimalik ära kasutada sõjapropaganda ja mõjutustegevuse vahendina.

Juunis toimub Šveitsis Ukraina rahutippkohtumine, kus Eesti seisukoht on Karise kinnitusel, et Ukrainale ei tohi keegi peale suruda ebaõiglast rahu. Tema sõnul ei ole veel kõik Ukraina aitamise võimalused ammendunud.

"Meie ülesanne on veenda liitlasi, et võetakse maha kõik piirangud Ukraina aitamiseks, olgu selleks relvastus või sihtmärgid. Ma kutsun üles liitlasi julgetele ideedele, sest kõik Ukraina aitamise võimalused pole veel ära kasutatud. Ideede arutamine liitlaste vahel on oluline ja neid ei tohiks karta," sõnas Karis.

Peaminister Kaja Kallas kinnitas pressikonverentsil, et Eesti julgeoleku tagamine on valitsuse prioriteet. "Eesti liitlassuhted on tugevamad kui varem, sõjaline kaitsevõime on arenenud viimastel aastatel kiiresti. Meie julgeolekuasutuste töö on tasemel ja inimesed saavad end turvaliselt tunda," kinnitas peaminister.

Kallas tõdes, et Venemaa on hirmu külvamiseks oma hübriidtegevusi intensiivistanud ja sihtmärgiks pole ainult Venemaaga piirnevad riigid. "Venemaa soov on hävitada demokraatiat ja see on oht kogu Euroopale. Venemaa hübriidtegevusele on liitlased juba reageerinud ja peame jätkama sellele tähelepanu pööramist," ütles ta.

Kallas lisas, et Eesti ja tema liitlased jätkavad tegevusi selle nimel, et Venemaa kannaks oma tegude eest vastutust läbi sanktsioonide ja karistuste. Ta tõi näiteks eelmisel nädalal riigikogus heakskiidu saanud Vene külmutatud varade kasutuselevõtu.

Ukrainast käivast sõjast rääkides ütles Kallas, et ainus tee kestva rahuni Euroopas on Ukraina võit ning Eesti seisab kindlalt Ukraina kõrval. "Meie riigi toetus järgmisel neljal aastal Ukrainale on umbes 0,25 protsenti SKP-st, et nad selle sõja võidaksid ja see sõda kuhugi kaugemale ei areneks," lisas ta.

ERR-i ajakirjaniku Iida-Mai Einmaa küsimusele, kas NATO ja ka Eesti on olnud siiani liiga passiivne Venemaa mõjutustegevuse suhtes, vastas Kallas, et NATO on Vene hübriidrünnakutele reageerinud ning Eesti on seda teemat tõstatanud.

"NATO-s saadakse selgelt sellest aru. Küsimus on meie edasiste sammude koordineerimises," ütles Kallas.

"Üks variant on see, et praegu on sanktsioonid, mis on seotud Venemaa agressiooniga, aga peaksid olema ka sanktsioonid, mis on seotud Venemaa hübriidtegevusega. Erinevad liitlased on pakkunud erinevaid samme, aga kokkuleppele jõudmiseks peab olema kõigil ühine arusaam toimuvast. Arutelud jätkuvad, mida konkreetselt teha saab," lisas peaminister.

Karis tõdes, et alati oleks soov teha rohkem, kuid liikmesriikide ajalugu ja taust on erinev, mistõttu teeb Eesti kõik, et neid riike veenda selles, et Ukrainas käiv sõda peab ruttu lõppema.