Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (3393 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3114 eurot) ning avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse (2517 eurot) tegevusaladel.

"Enim kasvas keskmine brutokuupalk tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (16,7 protsenti) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (13,7 protsenti) tegevusaladel," tõi Kuusik välja.

Madalaim kuupalk oli aga majutuses ja toitlustuses (1217 eurot), muudes teenindavates tegevustes (1258 eurot) ning kinnisvaraalases tegevuses (1322 eurot).

Kõrgeim brutokuupalk oli esimeses kvartalis Tallinnas (2247 eurot), järgnesid Harju maakond (sealhulgas Tallinn), kus see oli 2139 eurot ja Tartu maakond (1888 eurot).

Madalaim kuupalk oli aga Valga (1376 eurot) ja Saare maakonnas (1430 eurot).

Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Hiiu maakonnas (12,1 protsenti) ja Ida-Viru maakonnas (12 protsenti). Võrreldes eelmise aastaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Lääne (6,8 protsenti) ja Rapla maakonnas (7,1 protsenti).

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli 2024. aasta esimeses kvartalis 1553 eurot. 2023. aasta samal perioodil oli see 1424 eurot.

Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side (2873 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2555 eurot) tegevusaladel, madalaim kinnisvaraalase (917 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (984 eurot) tegevusaladel.

Ökonomist: on reaalne oht ka oodatust kõrgemaks inflatsiooniks 

Kui palgakasv jääb kõrgeks terveks aastaks, on reaalne oht ka oodatust kõrgemaks inflatsiooniks 

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles statistikaameti andmeid kommenteerides, et tulemus on ootuspärane, sest palgakasv tuleb võrreldes hinnatõusuga alati väikese viiteaajaga.  

Eamets lisas samas, et inflatsiooninumbreid prognoositakse sellel aastal 3,5 protsenti kanti, mis tähendab, et palgad peaksid kasvama kiiremini kui hinnad.

"Omaette küsimus on see, et kui palgakasv jääb kogu aasta lõikes nii kõrgeks, siis hakkab see omakorda mõjutama läbi tarbimise kasvu ka hindu ja hinnakasv võib algselt prognoositust kõrgemaks kujuneda," märkis Eamets.

"Kõik need on muidugi spekulatsioonid, mis tuginevad majanduse tavaloogikale. Kuna viimastel aastatel on pidevalt meid tabanud mingid üllatused, siis tavaloogika tihti ei ole töötanud," tõdes ta.

Eamets märkis ka, et Tallinn on teiste maakondadega võrreldes pikalt eest ära läinud. Vahe kõige madalamat palka maksva Valga maakonnaga on 1,6 korda ehk siis Valgas saadakse ainult 60 protsenti võrreldes Tallinnas makstava palgaga. 

"Kui vaatame majandusharusid, siis on käärid veel suuremad: IT sektori palgad on võrreldes majutuse ja toitlustusega koguni 2,8 korda kõrgemad. Huvitav on ka fakt, et see vahe ei ole aastaga muutunud," ütles Eamets. "On räägitud sellest, et IT idufirmadel ei lähe praegu väga hästi, kuna intressid on kõrged ja raha kaasamine kallis, aga palgakasv on olnud sektoris võrreldes aasta taguse ajaga korralik, 7,3 protsenti. Eks see ole osaliselt saavutatud ka inimeste koondamisega."

"Kui vaadata kahte sektorit, kus viimase aasta jooksul kõige paremini ei ole läinud – töötlevat tööstust ja ehitust – siis näeme, et palgakasvu numbrites see pessimism ei kajastu. Aastaga kasvasid palgad töötlevas tööstuses 8,8 protsenti ning ehituses kaheksa protsenti," tõdes Eamets.

Analüütik: järgmisel aastal taastub ostujõud kriisieelse tipu tasemeni

Swedbanki prognoosi järgi taastub järgmisel aastal inimeste ostujõud kriisieelse tipu tasemeni.

"Me oleme prognoosinud kaks aastat ette. Järgmisel aastal on palga nominaalkasv inflatsioonist päris korralikult üle. Järgmisel aastal meie hinnangul inimeste keskmine ostujõud peaks taastuma kriisieelse tipu tasemeni," ütles Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina.