Ludridest kaheksandikud võivad nüüd kergemini hingata, nende koolis käimise kohustus lõpeb põhikooliga, ei mingit sundust 18. sünnipäevani koolipinki nühkida, sest haridusministeeriumi plaanitud reform lükkub ühe aasta võrra edasi. Täisealiseks saamiseni peavad aga õppima need lapsed, kes 2025. aastal lähevad 9. klassi. Reformi käigus saab koolikohustusest aga õppimiskohustus.

"Hariduse omandamine ei tähenda tänapäeval enam konkreetses koolimajas käimist, vaid hariduse omandamine tähendab õppimist ja seal on väga palju erinevaid vorme, kuidas seda teha. 16-aastane on peaaegu täiskasvanu ja on võimeline iseseisvalt õppima, mille tõttu ei ole see konkreetselt koolis käimise kohustus, vaid on kohustus õppida ja omandada järgmise taseme haridus," lausus haridusminister Kristina Kallas.

Äpis võõrkeelt, kursustel lilleseadet või veebis programmeerimist õppides aga kohustuse täitmiseks ei piisa. Ministri sõnul on nõutav õppimine Eestis akrediteeritud õppekaval, mitte konkreetses majas.

Kui see idee välja tuli, siis kõik said aru, et kõigile kutsekooli minejatele antakse kohustuslik keskharidus. Kas kohustuslik keskharidus tuleb või ei tule?

"Ei ole kohustuslikku keskharidust, on kohustus omandada põhikoolijärgselt järgmine haridustase, milleks on kas kutse omandamine või keskhariduse omandamine," ütles Kallas.

Trahvima riik kedagi ei hakka, kuigi see variant oli arutlusel. Praegu ei jätka õppimist ligi 700 põhikooli lõpetajat, sama palju noori langeb koolist välja esimesel põhikoolijärgsel aastal.

"Osaliselt on ikkagi põhjus selles, et valitakse vale eriala ja enda võimetele mitte vastav eriala," ütles Tartu rakendusliku kolledži juht Raini Jõks.

Jõks peab reformi mõistlikuks, kuid ainult vanusepiiri tõstmisest tema hinnangul probleemi lahendamiseks ei piisa, niinimetatud kadunud noored tuleb üles leida ja motiveerida neid edasi õppima. See töö jääb kohaliku omavalitsuse teha.

"Sellega kaasneb kindlasti tugispetsialistidele lisakoormus. Praegu nad ajavad taga neid lapsi ja noori, kes põhikooli lõpuklassides puuduvad. Me teame, et tugispetsialistide järelkasvuga on probleeme. Me teame, et sotsiaalpedagoogide väljaõpe on ka üks murekoht, ka riiklik tellimus peaks selle võrra suurenema," lausus Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

Tallinn loodab, et koolist väljalangejate vara avastamiseks luuakse ka tehnoloogilised lahendused.