Viru-Nigulas Rabaveere farmis toimetav Kreen meenutas teisipäeval "Vikerhommikus", et eelmine aasta oli üks halvimaid saagiaastaid, millega kaasnesid ka kehvad majandusnäitajad.

"Saak on alles see, mis on kätte saadud. Kõik, see, mis on põldudel hetkel kasvanud, on kindlasti rohkem kui eelmisel aastal," nentis 20-aastase kogemusega põllumees. Kreeni hinnangul on tänavune saak ligikaudu 10-20 protsenti parem kui eelmisel aastal, kuid rekordsaaki ei paista.

Saagikuse mõjust toiduhindadele poodides rääkides märkis Kreen, et Eesti põllumeeste jaoks määravad hindu Euroopa ja maailmaturu hinnad. "Meie toodang on võrreldes viie aasta taguse ajaga umbes 10-20 protsenti parem, aga Ukraina sõja algusega võrreldes on hinnad kaks korda madalamad," selgitas ta. Siiski avaldas Kreen lootust, et poodides on hinnad tarbijale mõistlikud ja julgustas inimesi eelistama Eestis toodetud saadusi.

Saates kõneles Kreen ka põllumeeste arvu pidevast vähenemisest Eestis. Ta tõi välja, et 1990. aastal tegeles umbes 30 protsenti eestlastest põllumajandusega, aga tänaseks on neid vaid kaks protsenti. Kreeni sõnul motiveerib teda põllumajandusega tegelema pidevalt muutuv ja huvitav töö. Ta selgitas, et 20 aasta jooksul, kui ta on põllumajanduses töötanud, pole kordagi olnud kahte samasugust aastat. Tänavuse aasta eripärana toob ta välja mai lõpus aset leidnud kuuma nädala, mis kiirendas taimede arengut ja on tema sõnul selle aasta edu võtmeks.

"Olles koos loodusega, pead sa küll taluma kõiki neid ootamatusi ja ebamugavusi, mis sealt tuleb, aga seda on palju lihtsam taluda kui mõne inimese rumalust," muigas Kreen.

Rohepöördest rääkides ütles Kreen, et keskkonnasäästlikkus on tema jaoks loomulik. Ta selgitas, et on kasvanud üles keskkonnas, kus on normaalne, et kõik, mis toodetakse, läheb ühel või teisel moel kasutusse. "See, et vahepeal on selline suur tarbimishullus tulnud, ja et seda on vaja pidurdada, on minu arvates täiesti mõistlik ja ühiskonna seisukohast hädavajalik," lisas teraviljakasvataja.

Kreen tõi ka esile, et Eesti inimesed eelistavad üha enam värskeid puu- ja köögivilju, mida Eestis kasvatada ei saa, kuid ta ei näe selles probleemi. "Me ekspordime poole oma teraviljast, sest siis saame osta neid tooteid, mida Eestis ei kasvatata. Põllumehed rõhuvad pigem koostööle ja partnerlusele kui konkurentsile, mis meid alla suruks," lõpetas Kreen.