"Meil on praegu ettevalmistamisel teadus-arendustegevuse ja innovatsioonikorralduse seadus, täiesti uus seadus, mis asendab tänast teadus-arendustegevuse seadust. Seal me defineerida selgemalt ja üsna kitsalt ära selle, mis asi on teadus-arendusasutus," rääkis Kallas reedel ERR-ile. "Ei saa olla niimoodi, et üks asutus oma põhikirjas ütleb, et tema tegeleb teaduse ja arendustegevusega ja sellest nagu piisab. Me näeme täna seda, et liba-teadusasutusi on väga palju. Ja ega inimesel ei olegi väga selgeid võimalusi, kuidas tema saab defineerida, kas see on siis teadust tegev asutus või ei ole."

Uues seaduses on teadus-arendusasutus ainult selline asutus, mis on evalveeritud, ehk on saanud evalvatsiooniga teadus-arendusasutuse staatuse, selgitas minister.

Riiklikke teadusgrante, mida jagab Eesti teadusagentuur uurimisgrantide all, saavad taotleda ainult evalveeritud teadus-arendusasutused ehk siis need, kellel on teadus-arendusasutuse staatus, lisas Kallas. "Kui ta ei ole evalveeritud, siis ta ei saa ennast nimetada teadus-arendusasutuseks. Ja teiseks - uurimisgrantidele ja baasfinantseerimisele pääseb ligi ikkagi ainult siis, kui ta on evalveeritud teadus-arendusasutus," ütles minister. 

"Ja see teeb turu väga selgeks, et mis on teadusega tegelev asutus, kas tal on vastavad kvaliteedinõuded ja teaduse taseme nõuded täidetud või mitte. Lihtsalt turu-uuringutega tegelev asutus ei ole teadusarendusasutus," rõhutas ta.

Nime muutmist nõudma ei hakata

Kallas kommenteeris neljapäeval valitsuse pressikonverentsil MTÜ Ühiskonnauuringute Insituut tegevust, mis tema sõnul ei ole teadusasutus, ehkki tema nimi sellele justkui viitaks.

Seadusega ei hakata siiski paika panema, mis nimetusi üks või teine asutus võib kasutada, rõhutas ta. "Tõesti, kui keegi kasutab sõna instituut, siis seda me keelata ei saa ja see ei ole ilmselt ka mõistlik. Aga eks see nimi on tõesti tekitanud ka väga tugevasti poleemikat. Sel hetkel, kui see instituut loodi siis ka Tartu Ülikooli ühiskonnauuringute instituut ju oli väga tugevasti vastu sellise nime kasutusele, aga seda me seaduses ei reguleeri," rääkis haridus- ja teadusminister.

Täpsemad reeglid teaduseetikale

Uue seadusega reguleeritakse täpsemalt ka teaduseetika küsimusi, ütles Kallas, kuna praegu on teaduseetika teemad ainult teaduse hea tava raames reguleeritud teadlaste endi poolt.

Kallas viitas 2023. aasta suvel lahvatanud skandaalile, kus poliitiliselt seotud Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks tuhandete naiste andmeid ilma teaduseetika küsimusi lahendamata.

"See tekitas väga palju poleemikat just nimelt eetika poole pealt, et millistes olukordades tuleks eetikakomiteelt nõusolek saada ja kas on võimalik saada riigi rahastust, ilma et riik oleks kontrollinud, kas tal on üldse eetikareeglid täidetud. Et selliseid olukordi vältida ja tagada, et teaduse tegemisel järgitakse ka eetikareegleid, reguleerib uus seadus eetika reeglistikku oluliselt täpsemini. Eesti teadusagentuuri juurde luuakse ka riiklik teaduseetikakomitee ning see sätestab ära ka selle, millised teadusuuringud kohustuslikus korras peavad saama eetikakomitee nõusoleku enne, kui neid tegema saab hakata," selgitas minister.