Oluline teisipäeval, 4. juunil kell 22.05:

- Saksa asekantsler: lääne relvi oleks võinud Vene territooriumil varem kasutada;

- Macron kohtub reedel Pariisis Zelenskiga;

- Vene väed pommitasid Konotopi linna Sumi rajoonis;

- Kremli sõnul on Ukraina rahutippkohtumine aja raiskamine;

- Vovtšanskis jätkuvad ägedad lahingud;

- Bild: Ukraina näib valmistuvat Krimmi silla ründamiseks;

- Ukraina õhutõrje lasi alla kaks Vene raketti Iskander;

- ÜRO on esindatud Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis;

- Lavrov: Prantsuse instruktorid Ukrainas on Vene vägedele legitiimne sihtmärk

Bild: Ukraina näib valmistuvat Krimmi silla ründamiseks

Tõenäoliselt valmistub Ukraina sõjavägi uuesti ründama okupeeritud Krimmi poolsaare Kertši väina silda, vahendas portaal Unian teisipäeval ajalehe Bild küsitletud asjatundjaid ja sõjaanalüütikud.

Eelmise nädala lõpus ründas Ukraina Krimmis Venemaa parvlaevu Avangard ja Conro Trader. Vene allikate andmeil kasutati nende ründamiseks Lääne relvi – rakette ATACMS ja Storm Shadow. Samal ajal oli Venemaa Krimmi õhutõrjesüsteem järjekordselt halvatud.

Vähemalt üks kahest parvlaevast uppus ja teise laeva keresse tekkis suur auk. Mõlemad parvlaevad, nagu märkis väljaande sõjaline vaatleja Julian Röpke, on Venemaa ja annekteeritud poolsaare vahet kurseerinud juba aastaid.

Krimmi silla avamisega 2018. aasta oktoobris kaotasid parvlaevad oma tähtsuse, sest Venemaa võis toimetada kaupu Krimmi otse raudteed pidi.

Kõik muutus aga 2022. aasta oktoobris, kui Ukraina ründas esimest korda Krimmi silda. Võimas plahvatus kahjustas raudteed tõsiselt ja pani selle mitmeks nädalaks seisma. Järsku muutusid Krimmi poolsaare varustamisel tsiviil- ja sõjaliste kaupadega parvlaevad Avangard ja Conro Trader taas oluliseks.

"Mõni vaatleja usub, et rünnak parvlaevadele võib olla märk eelseisvast uuest rünnakust Krimmi sillale. Selle versiooni kohaselt soovib Ukraina olla kindel, et Venemaa ei saa kohe loota asendada raudteeliini Kertši väinas parvlaevadega," kirjutab väljaanne.

Samas ei ole selge, millal ja kuidas kavatsevad Ukraina sõjaväelased taas Krimmi silda rünnata. Varem kasutati selleks autopommi ja meredrooni.

Väärib märkimist, et 2024. aasta veebruaris teatas Ukraina laevastiku juht Oleksi Neižpapa, et Krimmi sild ei pea aasta lõpuni vastu. Sõjandusasjatundja Dmõtro Snehõrjov märgib, et kuni ei ole hävitatud venelaste õhu- ja raketitõrjesüsteeme, samuti nende õhujõudude baase Krimmis, ei ole mõtet Krimmi silda rünnata – Vene õhutõrje võib Ukraina raketid ja droonid hävitada.

Macron kohtub reedel Pariisis Zelenskiga

Prantsuse president Emmanuel Macron võõrustab reedel Pariisis Ukraina riigipead Volodõmõr Zelenskit, teatas teisipäeval Élysée palee.

"Ajal, mil Venemaa intensiivistab rünnakuid rindejoonel ja energiataristu vastu, arutavad kaks presidenti olukorda lahinguväljal," teatas presidendipalee ja lisas, et kohtumine järgneb Normandia dessandi mälestusüritustele.

Ukraina president, kelle Prantsuse kaitseminister Sébastien Lecornu võtab reede hommikul vastu sõjaliste auavaldustega, külastab Pariisi lähedal asuvat Prantsuse-Saksa relvakontserni KNDS asukohta. Kaitsekontsern valmistab Ukrainas kasutatavaid suurtükirelvi.

Samuti peab Zelenski kõne parlamendi alamkojas ja kohtub märtsis Ukrainat väisanud alamkoja spiikri Yaël Braun-Pivet'ga.

Uudiseid tema kõnest tabas opositsiooni kriitika ning parlamendi parempoolsete vabariiklaste liider Olivier Marleix ütles, et Zelenskit on kohatu kutsuda esinema vaid mõni päev enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Braun-Pivet ütles, et tema visiidi kuupäev oli ajastatud Normandia dessandi 80. aastapäevale.

Saksa asekantsler: lääne relvi oleks võinud Vene territooriumil varem kasutada

Saksamaa asekantsler Robert Habeck avaldas kahetsust, et liidukantsler Olaf Scholzi juhitud valitsus ei lubanud Ukrainal varem läänest saadetud relvi Venemaa territooriumil kasutada.

Habeck ütles usutluses Saksa väljaandele Augsburger Allgemeine, et Ukrainal oleks pidanud varem lubama teha kõike mis tarvis, et takistada Venemaa rünnakuid ja kaitsta enda tsiviilelanikke, vahendas European Pravda.

Keeld kasutada relvi militaarobjektide vastu Venemaa pinnal toob Habecki sõnul endaga kaasa rohkem tsiviilohvreid. "Preagu antud load puudutavad väga konkreetset maa-ala Harkivi ümbruses ja on mõeldud enesekaitseks, kuid need otsused oleks võinud tulla kiiremini," lausus ta.

Samas lükkas Habeck tagasi süüdistused Scholzi suunal, nagu viimane oleks otsusega viivitanud.

Habecki hinnangul on viivitama vale sõna. "Me pidime langetama väga raske otsuse ja kõike hoolega kaaluma," selgitas ta. "Antud juhul sai lõpuks õige otsus langetatud."

Vene väed pommitasid Konotopi linna Sumi rajoonis

Konotopi linnapea Artem Semenikhini sõnul on saanud kannatada linna tööstus- hooned ja taristu.

"Konotop sai löögi," teatas Semenikhin. "Järjekordne terrorismi akt Vene Föderatsiooni poolt. Linna tööstustaristu sai kannatada."

Esialgsete andmete kohaselt tsiviilohvreid ei olnud ja purustuste ulatus on veel selgumisel, vahendab Ukrinform.

Linnapea lisas, et rünnaku tõttu tuli ajutiselt sulgeda üks trammiliin.

Kremli sõnul on Ukraina rahutippkohtumine aja raiskamine

Kreml teatas teisipäeval, et osade riikide puudumine tippkohtumiselt on igati mõistetav, kuna Šveitsis peetaval kohtumisel puuduvad selged eesmärgid ja selle pidamine ilma Venemaa osaluseta on absurdne, vahendas Reuters.

Ukraina sõnul on 15.–16. juunil peetavale tippkohtumisele tulemas üle saja riigi ja organisatsiooni esindajad. Venemaa pole kohtumisele kutsutud.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul puudub üritusel eesmärk ja seetõttu ei ole paljud riigid sellest huvitatud. "See on täiesti absurdne tegevus, puhas ajaviide," kirjeldas ta Kremli hinnangut.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski meelehärmiks otsustas Hiina tippkohtumisel mitte osaleda. Venemaa parlamendi spiiker Vjatšeslav Volodin avaldas selle üle oma teisipäevases Telegrami postituses suurt rahulolu.

Ta märkis, et pressiteadete kohaselt ei osale ka Saudi Araabia, kuigi kuningriik ei ole oma seisukohta tippkohtumise suhtes avalikustanud. Peskov ütles, et see on Saudi Araabia suveräänne otsus.

Kohtumine toimub kriitilisel hetkel, mil sõja kolmandal aastal on Venemaa väed veebruarist saadik saavutanud järkjärgulisi võite.

Viimastel nädalatel on mitu NATO riiki andnud Ukrainale loa rünnata enda saadetud relvadega sihtmärke Venemaa territooriumil. Venemaa president Vladimir Putin on hoiatanud, et see võib sõja globaalseks konfliktiks eskaleerida.

Moskva sõnul ollakse valmis dialoogiks uue reaalsuse alusel, kus Venemaa valduses on 18 protsenti Ukraina territooriumist. Kiiev rõhutab aga, et rahu saab põhineda ainult kõigi Vene vägede täielikul lahkumisel ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisel.

Ukraina õhutõrje lasi alla kaks Vene raketti Iskander

Ukraina õhutõrje tulistas Dnipropetrovski oblasti kohal öösel alla kaks Iskander-tüüpi raketti, teatasid õhujõud teisipäeval.

"Ööl vastu 4. juunit ründas vaenlane Dnipropetrovski oblastit kahe okupeeritud Krimmist välja lastud tiibraketiga Iskander-K. Mõlemad raketid tulistasid Dnepropetrovski oblastis alla õhujõudude õhutõrjeraketiüksused," seisab sõnumis.

Vovtšanskis jätkuvad ägedad lahingud

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Harkivi oblastis asuvas Vovtšanskis jätkuvad ägedad lahingud. 

Lahingud käivad Vovtšanski keskosa pärast, seda kinnitavad ka  3. juunil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Duhhovna tänava ümbruses käivad intensiivsed lahingud ning Ukraina väed suutsid seal veidi edasi liikuda. 

Venemaa alustas 10. mail Harkivi oblastis pealetungi ning Vovtšanskist on saanud Venemaa uue pealetungi peamine sihtmärk. Vovtšansk asub Venemaa piirist umbes viie kilomeetri kaugusel. 

Samal ajal käivad ägedad lahingud ka idarindel ning Vene väed jätkavad Tšassiv Jari suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed suutsid piirkonnas veidi edasi liikuda, kuid nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.

3. juunil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad samas, et Vene väed suutsid Avdijivka rindelõigul veidi edasi liikuda ning lahingud käivad Karlivka asula pärast. Mõned Vene blogijad väitsid veel, et Vene väed jõudsid Sokili asula lähistele (Avdijivkast läänes). Lahingud käivad veel ka Avdijivkast loodes asuvate asulate ümbruses.

ÜRO on esindatud Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis

ÜRO sekretariaat kinnitas esmaspäeval, et maailmaorganisatsioon on esindatud juunis Šveitsis toimuval Ukraina rahutippkohtumisel, edastas meediakanal Ukrinform.

ÜRO peasekretäri asepressiesindaja Farhan Haq teatas sellest esmaspäeval pressikonverentsil.

Vastates Ukrinformi ajakirjaniku küsimusele Venemaa ja tema toetajate katsete kohta tippkohtumist segada ütles Haq, et ÜRO osaleb tippkohtumisel ja ürituse toimumise kuupäevale lähemale annab organisatsioon teada, kes täpselt seda esindab.

Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Serhi Kõslõtsija ütles juba varem Ukrinformile, et ÜRO on rahutippkohtumisel esindatud ning seda vaatamata Venemaa tohutule survele ametnikele ja maailmaorganisatsiooni liikmesriikidele.

Ülemaailmne rahutippkohtumine toimub Šveitsis 15.–16. juunil. Üritusele oodatakse enam kui saja riigi esindajaid kõigilt mandritelt.

USA asepresident Kamala Harris sõidab Ühendriike esindama Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis, teatas varem päeval Valge Maja.

Harris, kellega liitub Luzernis 15. juuni tippkohtumisel riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, kavatseb rõhutada Biden-Harrise administratsiooni pühendumust Ukraina jõupingutuste toetamisel tagada õiglane ja kestev rahu.

Harrise pressiesindaja Kirsten Allen ütles avalduses, et asepresident kinnitab Washingtoni toetust ukraina rahvale, kes kaitseb end Venemaa jätkuva agressiooni eest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus esmaspäevasel kohtumisel Filipiinide presidendi Ferdinand Marcosega Aasia liidreid osalema eelseisval Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis, mida Venemaa ja Hiina üritavad tema sõnul õõnestada.

Zelenski saabus pühapäeva õhtul Singapurist ette teatamata visiidile Manilasse.

Marcos lubas kohtumisel Zelenskiga, et Filipiinid osalevad rahukohtumisel ja tervitas Ukraina otsust avada sel aastal saatkond Manilas.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1290 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 512 420 (võrdlus eelmise päevaga +1290);

- tankid 7794 (+15);

- jalaväe lahingumasinad 15 020 (+18);

- suurtükisüsteemid 13 345 (+65);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1092 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 827 (+3);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 766 (+27);

- tiibraketid 2268 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 228 (+69);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2211 (+12).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Lavrov: Prantsuse instruktorid Ukrainas on Vene vägedele legitiimne sihtmärk

Ukrainasse saadetavad Prantsuse instruktorid on Vene vägede jaoks legitiimne sihtmärk, hoiatab Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Mis puutub Prantsusmaa instruktorite küsimust, on mul põhjust uskuda, et nad juba töötavad Ukrainas, on palju konkreetseid fakte selle tõenduseks. Ükskõik, kas nad on Prantsusmaa relvajõudude liikmed või lihtsalt palgasõdurid, kujutavad nad endast täiesti legitiimset sihtmärki meie relvajõudude jaoks," ütles Lavrov.