Eesti 200 juhatus otsustas möödunud nädala reedesel juhatuse koosolekul arvata erakonnast välja Züleyxa Izmailova, põhjendades seda sellega, et Izmailova on korduvalt rikkunud erakonna põhikirjas sätestatud põhimõtteid.

Izmailova kirjeldas sündmuste käiku järgnevalt. "Oli eelmise nädala teisipäev, kui toimus riigikogu keskkonnakomisjoni avalik istung, millest oli ka ülekanne ja mille põhiküsimuseks oli arutelu tuumajaama rajamise toetamise eelnõu sisu üle. Kuna tegu oli avaliku istungiga, siis läksin ka kohale ja eelnevalt teavitasin sellest komisjoni juhti Igor Tarot. Mul olid küsimused ettekandjatele, aga kahjuks komisjoni juht otsustas kasutada oma õigust mulle küsimuste esitamine ära keelata," rääkis ta.

"Tagantjärgi olen ma teada saanud seda, et Igor Taro selle komisjoni juhtimise stiil ongi selline, et ta ei annagi küsimuste esitamise õigust mitte kellelegi teisele, peale nende, kelle ta on ise sinna kutsunud ja ka komisjoni liikmete. Aga mulle on mitmete teiste riigikogu komisjonide juhid kinnitanud, et sellist korda, nagu keskkonnakomisjoni juht tol hetkel väitis, justkui ei olegi võimalik küsida komisjonivälisel saadikul, et sellist korda tegelikult ei ole. See on konkreetselt siis komisjoni juhi enda otsus, kas ta lubab esitada küsimusi või mitte. Antud juhul ei lubatud," lausus Izmailova.

Izmailova rääkis, et tema küsimused olid ajendatud ettekannetest, mida tegid tuumaenergia lõppraporti koostajad, Fermi energia esindajad ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad, aga Igor Taro keelas igaks juhuks küsimuste esitamise ära.

Tuumajaama rajamist praegu ei toeta

Saatejuht Anvar Samost küsis Izmailovalt, kas tuumajaama rajamist Eestisse ta ei toeta. "Praegusel juhul ma näen, et see on kiirustatud jah," vastas Izmailova.

"Me oleme võtnud riigina endale ülesanded, mis puudutavad just energeetikat, kuidas minna üle taastuvenergeetikale ja need on väga mahukad eesmärgid. Nagu te teate, me oleme seni väga vaevaliselt oma energiapoliitikas edasi suutnud liikuda ja kui me võtame siia kõrvale veel ühe tee, siis neid ressursse, mida meil on vaja, mida meil on niigi vähe, me hakkame jaotama veelgi erinevamate teemade vahel. See ohustab ka meie kliimaeesmärkide täitmist," põhjendas Izmailova.

Izmailova sõnul ülevad ka mitmed eksperdid, et tuumajaama rajamine Eestisse ei ole majanduslikult mõistlik. Samuti valmistavad talle muret tuumajaama rajamisega seotud tegevused ja tuumajaamaga kaasnevad jäätmed.

Segadus keskkonnakomisjoni juhi koha küsimuses

Möödunud aasta 2. juunil teatas Eesti 200 Izmailova valimisest riigikogu keskkonnakomisjoni juhiks. Samal ajal oli eelmine keskkonnakomisjoni juht Tarmo Tamm kimpus tema suhtes keskkonnaameti poolt käivitatud väärteomenetlusega. Erakonna saadetud pressiteates põhjendaski Marek Reinaas Izmailova saamist komisjoni juhiks Tamme menetlusega. Pressiteate järgi pidi erakond kinnitama Izmailova juhi kohale paar päeva hiljem, 5. juunil. 13. juunil ütles Reinaas aga, et täit toetust Izmailovale siiski fraktsioonis ei ole ning ikkagi Tarmo Tamm jätkab komisjoni juhina.

Izmailova meenutas, et toonane aseesimees Margus Tsahkna rääkis temaga keskkonnakomisjoni juhi kohale asumisest 20 minutit enne pressiteate väljasaatmist. Samas ei olnud keegi temaga sellest kohast varem rääkinud.

"Fraktsioonis arutati seda küsimust pärast selle pressiteate väljasaatmist, arutasime fraktsiooni liikmetega. Selleks hetkeks olin mina rääkinud erakonna tänase juhiga, kes viibis tol hetkel Ukrainas ja helistas mulle, me leppisime siis kokku ja ma andsin nii-öelda tagantjärgi oma nõusoleku, et ma olen valmis võtma selle vastutuse ja komisjoni juhtima. Hiljem oli ka fraktsioonis sel teemal arutelu. Fraktsiooni liikmed said mulle esitada küsimusi ja me arutasime, kuidas siis see töö võiks edaspidi välja näha. Sooviti mulle jõudu tööks ja nii see läks. Sellest, mis toimus hiljem, on saanud juba ajalugu," rääkis Izimalova.

Ta märkis, et otsus, et keskkonnakomisjoni juhina jätkab ikkagi Tarmo Tamm, ei tehtud fraktsioonis. Samuti ei otsustatud Izmailova sõnul tema valimist keskkonnakomisjoni juhiks fraktsioonis.

Izmailova nõustus, et sellised otsused peaksid riigikogus käima, olenemata erakonnast, sisemise arutelu ja valiku tulemusena.

Sisedemokraatiaga on probleeme

Izmailova ütles, et juhatuse enamusega tehtud tema välja heitmise otsus on märk sellest, et erakonna sisedemokraatiaga on probleeme. "Sellele on viidanud ka varasemalt ka teised erakonna liikmed. See on ka suur väärtuskonflikt, mille üks osapool olen mina," lausus Izmailova.

"Mina olen avatud ja kaasava juhtimise eestkõneleja ja neid samu väärtusi kannab ka Eesti 200 oma programmi ja põhikirja järgi," lisas ta.

Izmailova sõnul olid tema väljaheitmise poolt viis erakonna juhatuse liiget, nende seas ei olnud näiteks Aleksei Jašinit ning erakonna asejuhte Kristina Kallast ja Hendrik Terrast.

"Mulle heideti hästi üldiselt ette, et sellega, et ma olen väljendanud oma rahulolematust osade protsesside kohta, olen ma kahjustanud erakonna mainet ja läinud osade erakonna väärtuste vastu," ütles Izmailova.

Izmailova nõustus saatejuhiga, et erakonna otsustajate ringi ehk n-ö tagatuppa kuuluvad teiste seas erakonna juht Margus Tsahkna ja fraktsiooni juht Marek Reinaas. "Ma arvan, et Marek Reinaasal on olnud tõesti erakonnas suurem roll, kui see avalikult välja paistab," sõnas Izmailova.

"On selge, et teatud otsuseid on tehtud kuskil mujal ja neid on siis hiljem vormistatud, kas juhatuses või fraktsioonis," lausus Izmailova.

Eesti 200 fookus on kadunud

Izmailova rääkis, et kui tema erakonnaga liitus, oli Eesti 200 progressiivne, tulevikku vaatav, avatud, eestimeelne erakond.

"Pärast riigikokku saamist on erakonnal fookus kadunud. Täna me kuuleme, kuidas justkui liberaalse maailmavaatega erakonna juht ütleb, et Euroopa Parlamenti pääsedes peaks Eesti 200 liituma palju konservatiivsema EPP fraktsiooniga. See seisukoht muide ei ole kooskõlastatud erakonna üldkoosolekuga. Ma ei tea, mis see maailmavaade täna on. Mina lähtun programmist ja põhikirjast," rääkis Izmailova.

"Mis puudutab erakonna juhtimist, siis täna ma näen küll, et erakonna juhtkond on alt vedanud mitte ainult erakonna liikmeid, vaid tegelikult ka valijaid. Sellest annab märku ka praegune toetus," lisas ta.

Erakond on tema sõnul programmist kõrvale kaldunud näiteks keskkonnaküsimustes.

Enda tulevikust rääkides ütles Izmailova, et ta riigikogust lahkuda ei kavatse, ent seda, kas ta kavatseb liituda mõne erakonnaga, ei ole ta veel otsustanud.

"Enne Euroopa Parlamendi valimisi ma ei kiirusta. Seni mul on ka aega mõelda. Ma ise pigem kaldun sinnapoole, et olla fraktsioonitu. Eesti 200 fraktsioonis jätkamine tundub mulle üsna võimatu tänastes oludes," ütles Izmailova.