Keeleseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus sai alguse sellest, et analüüsida, kas kehtiv seadus katab kõik valdkonnad ja kas ta on ajale vastu pidanud. Peamiseks arutelukohaks on see, et Eestis ei saa riigikeelega enam igal pool hakkama ja mõnel pool on tööandjatel keeruline leida inimest, kes eesti keelt oskaks.

Haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik ütles ERR-ile, et Eesti on muutunud aastate jooksul rändesihtriigiks, siia saabub järjest rohkem eri riikidest inimesi ja alati ei õnnestu keeleõpe samast taktis kui töö leidmine.

"Nii et see on üks terviklikum ja suurem probleem, mida me osalt keeleseadusega, aga palju laiemalt püüame lahendada, et tööandjatel oleks eesti keelt valdavaid töötajaid ja teiselt poolt meie Eesti inimesed saaksid igal pool eesti keeles hakkama," lausus Kõverik.

Väljatöötamiskavatsuse üle arutles teisipäeval ka riigikogu kultuurikomisjon, mille esinaise Heljo Pikhofi sõnul peaks seadusemuudatus tagama, et eesti keele kasutamise nõudeid täidetaks igas valdkonnas. Praegu on sellega probleeme, sest lisaks suurenenud rändele ei ole haridussüsteem suutnud ette valmistada piisava eesti keele oskusega inimesi ja kuna töötajaist on puudus, jõuab tööturule rohkem keeleoskuseta inimesi.

"Kui vaadata numbreid, siis nendest, kes on tööhõives, on täna umbes 43 000 töötajat, kes eesti keelt ei oska ja umbes 60 protsenti neist tegutsevad sektorites, kus otseseid keelenõudeid pole kehtestatud," tõi ta välja.

Palju on räägitud Bolti taksojuhtide nigelast või olematust eesti keele oskusest. Pikhofi sõnul on veoteenuse pakkujatega kohtumistel jõutud üksmeelele, et olukorda on vaja parandada, aga kuivõrd juhid on platvormipakkujaga võlaõiguslikus, mitte töösuhtes, siis keeleoskuse nõude sisseviimiseks tuleb täiendada teenuseosutaja tingimusi.

"Näiteks Bolt on asunud arendama keeleõppeprogrammi, mille sõiduteenuse jagajad peavad läbima, et teenusepakkumist jätkata," tõi ta välja.

Pikhofi sõnul on tehtud ka ettepanek, et kulleritele kehtestataks A1 tasemel keeleoskuse nõue, mis tähendab, et inimene oskab lihtsal viisil suhelda, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab. Sellise nõude tarbeks tuleb aga esmalt eksamisüsteemi A1 taseme test lisada.

"Komisjonis arutelul selgus ka, et kullerite töödünaamika on pigem asukohariigi tööturule sisenemine, mitte sektoris pikalt püsimine. Näiteks osas riikides, kus Wolt tegutseb, on kullerid hõivatud neli kuni kuus nädalat ja liiguvad edasi teistele ametikohtadele," lausus kultuurikomisjoni juht.

Pikhof märkis, et kui keeleoskust kontrollida juba tööturule sisenemisel, piiraks see tuhandete inimeste tööturule jõudmist ja mõjutaks mõnes sektoris majandust märkimisväärselt, mistõttu on otstarbekam keskenduda tööandjate mõjutamisele, et töötajad saavutaksid vajaliku keeleoskuse.

"Oli ka juttu, et tööandjad ise on valmis reguleerima olukorda läbi palgatõusude, nii et keeleoskusega töötaja saab kõrgemat tasu, toetama tööajast keeleõppes osalemist," loetles ta võimalusi.

Lisaks tuleb Pikhofi sõnul tõsta õppija enda vastutust ning ka järelevalve peab olema aktiivsem ja sihitum sektoritesse, mis on probleemsemad.

Kätlin Kõverik haridusministeeriumist ütles, et probleemi saab lahendada läbi keeleõppe tõhustamise, kuid oluline on samuti, et riik ütleks jõulisemalt, et eesti keele nõuete täitmine on oluline. See on üks punkt, millega keeleseaduse muudatused tegeleksid.

"Ja see kajastub just sunnimeetmetes, näiteks sunnirahades, tõhusamas järelevalves. Isegi kui tööandjad soovivad ja pingutavad selle nimel, siis teiselt poolt, et oleks ka riigi poolt selge sõnum, et need nõuded on vaja täita ka siis, kui teid on tööle võetud ilma keeleoskuseta, et motiveerida inimesi ikkagi rohkem õppima läbi tõhusama järelevalve," sõnas Kõverik.

Niisiis sätestab keeleseadus sunnimeetmed, sunnirahad ja trahvid. Praegused sunnimeetmed on Kõveriku sõnul ajale jalgu jäänud ega motiveeri keelt õppima.

"Tänased sunnimeetmed on ju kehtinud 10 aastat ilma muutmata, aga keskmised palgad on meil kahekordistunud, nii et sunnirahad on sedavõrd väiksed, et need isegi ei pane inimest mitte muretsema, et kui ma ei oskagi eesti keelt ja kui ma peaksin kontrolli sattuma, siis see mind ei häiri," selgitas ta.

Pikhofi sõnul on kultuurikomisjonis keeleküsimust korduvalt arutatud ja probleemiks on ka võõrkeelsed reklaamid nii siltidena kui ka audiovisuaalselt, kuid näiteks kaubanduskeskustes on asi palju paremaks muutunud, venekeelset reklaami edastavad üksikud Ida-Virumaa keskused ja nendega tegeldakse. Seejuures kaebusi laekub kõige enam just kaubanduskeskuse töötajate kehva keeleoskuse kohta.

Haridusministeerium loodab eelnõuga välja tulla sel sügisel.