"Välisministeerium on langetanud need 1,2 miljoni eurose kärpega seotud otsused pika kaalumise tagajärjel. See puudutab nii koondamist kui ka teenuste vähendamist. Meil oli valikus, kas sulgeda mõni suursaatkond või vaadata üle konsulaatide töö. Otsustasime, et New Yorgi ja San Francisco konsulaadid pannakse kinni, aga konsulaarteenuste kättesaadavus ei muutu halvemaks," ütles Tsahkna ERR-ile.

Ministeeriumi maine kahanemist konsulaatide sulgemise foonil Tsahkna ei usu. "Välisministeeriumi maine on see, et peame tagama Eesti julgeoleku välispoliitilisel tasemel, ja selleks, et suudaksime kärpe tingimustes seda teha, tuleb langetada ka ebapopulaarseid uudiseid," sõnas ta.

Kommenteerides uudiseid, et Eesti maksab ÜRO suursaadiku residentsi üüriks New Yorgis 30 000 eurot kuus, ütles Tsahkna, et need esindusruumid on valitud mõnda aega tagasi välja ja need hinnad, mida makstakse, on pigem New Yorgi kohta keskmised või allapoole keskmist.

"Varem polnud meil New Yorgis esindusruume, kus korraldada üritusi. Seda funktsiooni täites ei tohi me standardeid alla lasta. Ka peakonsulite lähetamise kulud ja nende korterikulud on olnud samas suurusjärgus kui ÜRO suursaadiku korteril," ütles minister.

Viimati saatis meediale pöördumise Balti-Ameerika Kaubanduskoja (BACC) kaasasutaja ja juhatuse liige John Kissane. "Meil on siiras mure seoses hiljutise Eesti otsusega sulgeda peakonsulaat New Yorgis. Alates BACC-i asutamisest 2016. aastal on konsulaat meie tegevuse koordineerimisel mänginud üliolulist rolli ja aidanud Balti riikidel edendada tugevaid majandus- ja ärisuhteid USA-ga. Eesti peakonsulaadi sulgemine takistaks kahtlemata meie võimet juhtida tähelepanu Eestis pakutavatele majanduslikele võimalustele," kirjutas Kissane. Tema hinnangul peaks Eesti otsuse ümber vaatama.

Toetust peakonsulaatidele on tulnud ka California osariigi väliseesti organisatsioonidelt ja esindajatelt. "Eestil on karjääridiplomaatiline esindus 24 Euroopa riigis. USA-s, mis katab ligikaudu sama geograafilise piirkonna, on tal kolm karjääridiplomaatilist esindust ja ta teeb ettepaneku vähendada nende arvu ühele, lisades samal ajal ülejäänud eelpostile kaks inimest," kritiseeris ministeeriumi sammu Eesti aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman, kes on töötanud sellel ametikohal 37 aastat.

"USA-s on väljaspool Euroopat üks suurimaid diasporaapopulatsioone, 30 000 Eesti päritolu inimesest, keda tuleks julgustada 25 000 Eesti passi hankima. Nende hulgas on väga palju lapsi, kes tagaksid meie tulevase vabaduse. Eesti ja meie kultuuri tulevik on meie kodanike, meie diasporaa ja eriti meie laste kätes üle kogu maailma. Eesti mõtleb suurelt, isegi kui me oleme väikesed. Võitleme kõvasti enda ja oma sõprade eest. Kuid ellujäämiseks vajame kogu abi, mida saame," kirjutas Los Angelese eestlaste nimel kohalik filmitegija Juri Koll avalikus kirjas meediale.

Samuti tegid oktoobri alguses avaliku pöördumise 15 USA-s tegutsevat Eesti organisatsiooni ja üle 80 inimese, kelle seas on ka hulk nimekaid kultuuritegelasi ja ettevõtjaid. Nad esitasid Eesti riigijuhtidele palve ümber vaadata New Yorgi Eesti peakonsulaadi sulgemise otsus ja leida võimalus konsulaadi töö jätkamiseks. Pöördumise tegijate hinnangul tooks peakonsulaadi sulgemine kaasa pikaajaliste tugevate kultuuri- ja äridiplomaatiliste kontaktide katkemise kultuuri- ja finantsmaailma tuiksoonel.

"Samuti tooks sulgemine praeguses ohtlikus julgeolekuolukorras kaasa märkimisväärse sidemete nõrgenemise Eesti ja selle olulisema liitlase USA vahel, kahjustades Eesti seisundit maailmas tuntavalt," märkisid pöördujad.

Välisministeerium teatas septembri lõpus, et koondab kokkuhoiu eesmärgil 45 ametikohta ning sulgeb peakonsulaadid New Yorgis ja San Franciscos 2024. aasta suvest.