"Langetus on tuletistehingute hinnangul juba enam kui sajaprotsendise tõenäosusega sisse hinnastatud, mistõttu see, et 25 baaspunkti võrra langetus täna aset leiab, ilmselt väga palju ei mõjuta Euribori, mis tavainimesi kõige rohkem huvitab," ütles SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur ERR-ile mõni tund enne Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsust.

Sama rääkis ERR-ile ennelõunal ka LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver: "Minu arvates on kuue kuu Euribor ja tegelikult ka kõik teise pikkusega Euriborid juba selle langetuse sisse hinnastanud. Üllatust enam ei ole, sest keskpank ise on seda põhimõtteliselt otse juba välja öelnud ja finantsturud on selle sisse hinnastanud. Ma ei usu, et nüüd tänane langetus Euribori osas olulist muutust toob."

Tapver tõi esile, et kui eelmise aasta lõpus oli kuue kuu Euribori tipp 4,1 protsenti, siis pärast seda on see langenud ja püsinud viimastel aegadel suhteliselt stabiilselt 3,7–3,8 kandis. Ta meenutas ka seda, et kuna tavaliselt muudetakse kodulaenude intresse kuue kuu tagant, ei saa ka seetõttu baasitressimäärade langetus ja sellega seotud Euribori muutused kohe laenumakseid mõjutada.

Sel aastal oodatakse uusi langetusi

Küll aga saab olulisem olema see, mida ütleb ECB neljapäeval edasiste võimalike intressilangetuste kohta, rõhutas Laur: "Kui hetkeseisuga on sisse hinnastatud kolm langetust selleks aastaks, siis oleks väga põnev teada, millise suunitluse annab Euroopa Keskpank edasiste langetuste osas."

Ka Tapver ütles, et kui suvel keskpank järgmist langetust ei tee, siis sügisel võib üks-kaks intressivähendamist siiski veel tulla ja need tulevad samuti 0,25 protsendipunktise sammuga. "Ehk siis minu baasprognoos on, et kuue kuu Euribor on aasta lõpuks kuskil 3,5. Ta võib-olla ka natukene madalamal, aga kõige tõenäolisemaks pean ma Euribori väärtust aasta lõpus 3,5," rääkis LHV panga makroanalüütik.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et kui ta siiani eeldas, et Euroopa Keskpank langetab tänavu intresse veel kahel kuni kolmel korral, siis nüüd tundub, et tänavuseks laeks võib jääda üks või kaks täiendavat intressilangetust. Selle põhjuseks kasvanud palgaootus, mis sunnib suuremale ettevaatlikkusele.

"Pigem need tulevad võib-olla hiljem kui varem. Kui me lootsime, et neid järjest langetatakse, siis nüüd võib-olla keskpank ootab kauem, enne kui langetama hakkab," ütles ta.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ei andnud pärast ECB otsuse avalikustamist peetud pressikonverentsil otsest viidet, mida keskpank edasi teeb, märkis uudisteagentuur Reuters viidates varem prognoositust pisut kõrgematele inflatsiooni numbritele, mis on ilmselt keskpanga ettevaatlikuks teinud.

Neljapäevast intressilangetust pidas enne otsuse avalikustamist väga tõenäoliseks ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, kes rõhutas samuti, et selle mõju on Euribori juba sisse arvestatud ja see ei peaks täiendavat tugevat langust tõenäoliselt lähiajal kaasa tooma.

Intressilangetus võiks hakata majandust elavdama

"Aga järgnevatel kuudel kindlasti intressimäärade langus jätkub ja see kandub edasi mõistagi läbi Euribori ka eluasemelaenudesse. Ja kui eluasemelaenud muutuvad tasapisi soodsamaks, siis see ühest küljest parandab inimeste ostujõudu, kellel on laenukohustused," rääkis Mertsina. Ta meenutas, et eluasemelaen on umbes veerandil Eesti leibkondadest. "Ja see omakorda peaks elavdama järk-järgult ehitusturgu ja samuti hakkama tasapisi mõjuma positiivsemalt ka tarbimisele. Kuna reaalpalk kasvab, ehk palgakasv jääb tugevaks, inflatsioon tasapisi aeglustub, intressimäärad lähevad allapoole, siis see peaks olema positiivse mõjuga," selgitas ta.

Sama ütles ka Tapver: "Üks asi on see, et kodulaenud, liisingud ja ärilaenud on otseselt seotud Euriboriga, aga kõigil inimestel ja ju ei ole kodulaenu ega liisingut. Kuid ka nende inimesteni, kellel laenu ei ole, jõuab see mõju kaudselt kohale, kui hakkab majandust elavdama. Eestis on ju juba kaks aastat majandus langenud ja kui majandusele saab väike hoog sisse, siis võiks ka inimesed näha palgakasvu, kuna ettevõtetel hakkab tasapisi paremini minema, tekib ilmselt uusi töökohti või nii palju enam ei koondata. Aga tasub meeles pidada, et ega see kohe täna nüüd ei tule, vaid pigem on tegu siin ikkagi aeglase kasvuga."

ECB nõukogu otsustas neljapäeval kehtestada alates 12. juunist 2024 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks 4,25 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimääraks 4,50 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks 3,75 protsenti.

"Euroopa Keskpangal teadupärast on kolm peamist intressimäära, kaks neist on seotud laenamisega ja üks deposiidiga. Ehk siis, kui neid kõiki kolme langetatakse, tähendaks see seda, et pangad saaksid Euroopa Keskpangalt võtta odavamat laenu. Ja kui deposiidi määra langetatakse, siis see tähendab seda, et Euroopa Keskpangas ei saa enam nii hea tootlusega raha hoida, mis omakorda jällegi peaks siis majandusaktiivsust kergitama," selgitas Laur SEB pangast.