Haridusminister Kristina Kallas tõdes, et viimastel aastatel on välistööjõu osakaal Eestis tuntavalt kasvanud, ent eesti keele oskust pole sellega vajalikul tasemel kaasa tulnud. Seetõttu soovitakse kavandatava keeleseadusega anda signaal, et Eestis elades tuleks ka eesti keel ära õppida, eriti kui on soovi siin tööd teha.

"Tööturul on täna orienteeruvalt 80 000 töötajat, kes keelenõuetele ei vasta. Nendest 80 000 töötajast 20 000 töötavad sellisel ametikohal, kus nad peaksid vastama teatud kategooria keelenõuetele. Kauemaks Eestisse jäädes on väga oluline, et eesti keel ikkagi ära õpitaks," lausus Kallas.

Keelereeglite rikkumine läheb tulevikus rohkem maksma. Kui töötaja ei valda nõutaval tasemel keelt, kerkib töötaja sunniraha kuni 1280 euroni, tööandjale aga kuni 9600 euroni. See ei puuduta aga renditööjõu- ja platvormitööettevõtteid.

"Nendel juhtudel, kui ei ole töölepingulist suhet, kas see on platvormitöö või renditöö, juriidilistele isikutele sunniraha ei rakendu, aga rakendub ikkagi füüsilistele isikutele," lausus Kallas.  

Seadus nõuab juba praegu taksojuhtidelt B1 tasemel eesti keele valdamist. Suurem osa Bolti juhte sellele nõudele ei vasta. Veel maikuus leidis ettevõte, et taksojuhid ei peagi eesti keelt valdama, kuid nüüd nõuab Bolt siiski, et juhid keeleoskust tõendaksid. Tõsi, B1 taset ei nõuta endiselt.

Kui ma olen näiteks ingliskeelne Bolti taksojuht ja tahan kontrollida oma eesti keele oskust, siis pean ma Bolti äpis ära täitma testi.  

"Seal on paarsada sõna ja väljendit, mis konkreetselt keskenduvad takso- või sõiduteenuse osutamisele. Juhtidele oleme me aega andnud kolm kuud sellest hetkest, kui nad esimese sõidu meie platvormil sooritavad. Ehk et olemasolevatele juhtidele, kes juba meie teenust osutavad, neil on nüüd kolm kuud aega," lausus Bolti sõiduteenuse juht Oscar Rõõm.

Kes aga testis põrub, peab juba 35 euro eest ostma Boltilt keeleõppekursuse ning sealtkaudu sõnavara omandama. Samas ei saa Bolt kindel olla, et keegi teine pole taksojuhi eest testi ära teinud.

"Me jälgime ka edaspidi klientide tagasisidet ja teeme pistelisi kontrolle. Isegi kui esialgu õnnestub mõnel juhil läbi lipsata ja sohki teha, siis see on tegelikult ainult aja küsimus, kui me jälile saame, et kas ta oskab (eesti keelt) või mitte. Siis ta lihtsalt ei ole enam lubatud meie platvormile tegutsema," ütles Rõõm.

Taksojuhtide keeleoskus pole aga keeleameti suurim mure.

"Kõige rohkem kaebusi on kaubanduskeskuste teenindajate, toidupoodide teenindajate keeleoskuse kohta. Kui võrrelda, siis aasta jooksul on meil taksojuhtide kohta kaebusi kuni 50, teeninduses umbes kuni 400," lausus keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Keeleamet jõuab praegu kontrollida vaid neid asutusi, mille kohta tarbijad kaebuse esitavad, sest kogu Eesti peale teeb seda tööd vaid kümme inspektorit.