Läti valitsus plaanib kaasata Riia Rail Balticu esimesse etappi

Läti valitsus on kokku leppinud lahenduste leidmises, et täielikult integreerida Riia nii lõunast kui põhjast juba Rail Balticu projekti esimeses etapis, teatas transpordiministeerium 11. juunil. Läti Raadio andmetel on Riia ühendamine saanud prioriteediks.
See tähendab, et Rail Balticu ehituse esimene etapp (aastaks 2030) peaks hõlmama ühendust Riiaga ja möödaviiku Salaspilsis. Veel kaks päeva tagasi tunnistasid projekti ametnikud, et esimese etapi kulude tõttu ei ehitata ühendust Keskjaamast Upeslejasse, kus Riia rada peaks ühenduma põhiliiniga, vahendas Läti Rahvusringhääling.
Esimese etapi maksumus on praegu Lätile 6,4 miljardit eurot. Valitsus ei ole veel rahastamist otsustanud ja transpordiministeerium valmistab ette eraldi aruande.
Pärast valitsuse kohtumise lõppu ütles peaminister Evika Silina meediale, et valitsus, transpordiministeerium ja projekti edendajad olid veendunud, et projekt viiakse ellu Euroopa Liidu eelarvevahendite abil. "Kuid see ei ole võimalik, sest projekti maksumus on nüüd neli korda suurem," nentis ta. "Seega tuleb leida raha ja selle massiivse projekti eeliseid tuleb avalikkusele selgitada. Ühenduvus Riiaga mõlemalt poolt peab olema projekti esimese etapi prioriteet."
Silina sõnul otsustas valitsus, et kuigi Riia kaasamine põhiliinil on niigi väljakutsete rohke, peab see toimuma kindlasti esimeses etapis. "See ei saa jääda lahendamata küsimuseks," ütles peaminister.
Siiani on Lätil õnnestunud projekti jaoks koguda umbes 1 miljard eurot, kuid esimene etapp maksab umbes 6,4 miljardit eurot. See tähendab, et rohkem kui 5 miljardit eurot tuleb veel leida - see hõlmab nii Euroopa rahastust, valitsuse rahastust kui ka erainvestorite abi, keda plaanitakse kaasata.
Projekti esimese etapi maksumus Baltikumis on hinnanguliselt üle 15 miljardi euro. See on 2,6 korda rohkem kui algne kahe rööpapaariga projekt, mistõttu on otsustajad teatanud, et raha säästmiseks ehitatakse ainult üks rööpapaar.
Vahepeal on kogu projekti maksumus tõusnud veidi alla 6 miljardilt eurolt peaaegu 24 miljardi euroni.
Puuduolev 39 miljonit eurot, mida riik peab maksma ehitajatele juba tehtud töö eest ja lisandunud ehituskulud, on samuti oluline küsimus. Transpordiministeerium pöördus mai lõpus valitsuse poole, väites, et riigieelarvet tuleks kasutada abi andmiseks. Ministeerium teatas, et valitsus loodab küsimust kaaluda kuu lõpuks.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: LSM